Redaktsioon: 16. jaanuar 2019, kell 11:07 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 3. veebruar 2019, kell 17:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 614 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
1. rida: '''Tarkvaraarendus''' (inglise ''software development'') on [[tarkvara]] [[loomeprotsess]]. Üldjuhul peetakse tarkvaraarenduse all silmas tarkvara loomist ~~inimgrupi~~inimrühma poolt, ja kokkulepitud reeglite alusel. Informaalset tarkvara loomist üksikisiku poolt nimetatakse sageli lihtsalt '''[[programmeerimine\|programmeerimiseks]]''' (kuigi ka see võib sisaldada kõiki protsessi ~~samme~~etappe). Tarkvaraarenduse protsessi täpne kuju sõltub peamiselt arendatava tarkvara otstarbest ning loojate eelistustest ning kogemustest. Klassikaliselt sisaldab tarkvaraarendus järgmisi tegevusi: * [[Süsteemianalüüs]] (sageli ka nõuete analüüs või spetsifitseerimine) – luuakse või määratakse kindlaks see, mida loodav tarkvara tegema peab, sageli ka lahenduse üldkuju. Sageli kasutatakse selleks [[Tarkvara prototüüp\|prototüüpimist]], mille käigus luuakse tulevase lahenduse osaline mudel, erinevate lahendusvariantide katsetamise või probleemi parema mõistmise eesmärgil. * [[Disain]] – luuakse tarkvara sisemine arhitektuur ehk loogiline ülesehitus ning ~~erinevate~~eri omaduste jaotus programmi osade vahel. Sageli luuakse disain väga üksikasjalikult – [[pseudokood]]i tasemel. * [[Programmeerimine]] – disainitud lahendus teostatakse [[programmeerimiskeel]]es, vajadusel kujundatakse tarkvara [[kasutajaliides]]. Sageli on disaini ja programmeerimise vahelise piiri tõmbamine raske. Mõned allikad peavad täpseimaks disainiks testitud programmi lähtekoodi<ref>Jack W. Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html "What Is Software Design?"]</ref>. * [[Tarkvara testimine\|Testimine]] – kontrollitakse lahenduse töökindlust, jõudlust ja eesmärgipärasust. * [[Silumine]] – kompileerimisvigade, ~~jooksutamise~~käitusaegsete ~~aegsete, ja~~ning loogika- ~~ning~~ja struktuursete vigade eemaldamine. * [[Juurutamine]] – olenevalt loodava tarkvara tüübist võib see tähendada nii tarkvara paigaldamist konkreetsesse keskkonda, kui ka lihtsalt müüki paiskamist. Sageli hõlmab juurutamine ka kasutajate koolitamist tarkvaraga töötamiseks. * [[Hooldus (infotehnoloogia)\|Hooldus]] – vigade parandamine, täiendavate omaduste lisamine, kohandamine muutuva keskkonnaga, klienditugi. Nende tegevuste tegemise ulatus, järjekord ja täpne sisu olenevad suuresti arendaja poolt kasutatavast [[tarkvaraprotsess]]ist. Näiteks viiakse nn. [[kosemudel]]i kohaselt eelnimetatud sammud läbi üksteise järel. [[iteratiivne mudel\|Iteratiivse mudeli]] kohaselt seevastu koosneb kogu protsess mitmest järjestikusest tsüklist (iteratsioonist), mis kõik sisaldavad analüüsi, disaini, programmeerimist ja testimist, kuid ~~erinevates~~eri tsüklites on rõhk erinevatel ~~sammudel~~osadel. Tarkvara ~~protsessimudelid~~protsessimudeleid ~~arenevad~~täiustatakse pidevalt ~~edasi~~. ==Vaata ka== 25. rida ⟶ 27. rida: ==Välislingid== * [http://oreilly.com/catalog/opensources/book/vixie.html Paul Vixie, Software Engineering, "O'Reilly Online Catalog ] ISBN 1-56592-582-3 [[Kategooria:Tarkvaraarendus\| ]]

Tarkvaraarendus: erinevus redaktsioonide vahel