Vikipeedia

Metskits: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
halbu linke ära
1. rida:
{{See artikkel| räägib loomast; Jaan Koordi skulptuuri kohta vaata artiklit [[Metskits (skulptuur)]]}}
Võrreldes teiste [[Euroopa]] [[Sõralised|sõralistega]] on metskits toidu suhtes hoopis valivam ja nõudlikum. Tema toit peab sisaldama suure [[toiteväärtus]]ega<nowiki/>inuraksed on väga tundlikud tarvitatava toidu ühekülgseks muutumise suhtes: Vahelduse puudumisel surevad nad vä
{{Taksonitabel
| nimi = Metskits
| pilt = Roe deer buck.jpg
| pildi_seletus = Isane metskits e. sokk jooksuajal rabamännikus
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[Loomad]]}}
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Hirvlased]] ''Cervidae''
| perekond = [[Metskits (perekond)|Metskits]] ''Capreolus''
| liik = '''Metskits'''
| binaarne = ''Capreolus capreolus''
| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758)
| levikukaart = Areale Capreolus capreolus.jpg
| levikukaardi_seletus = Metskitse levila Euroopas
| sünonüümid =
}}
 
'''Metskits''' (ka '''kaber''' ja '''kabris'''; ladinakeelne nimetus ''Capreolus capreolus'') on [[Hirvlased|hirvlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] metskitse [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[Sõralised|sõraline]].
 
Tegemist on arvukaima hirvlasega [[Euraasia]] mandril, tema seisund on soodne<ref name="24NXY" /> ning tähtsus [[majandus]]es, [[kultuur]]ikontekstis ja [[ökosüsteem]]ides suureneb pidevalt. Arvesse tuleb võtta, et [[populatsioon]]i suurenedes kasvavad kahjustused [[põllumajandus]]es ja [[metsandus]]es ning ta võib olla [[haigus]]te levitaja ja liiklusohu põhjustaja.<ref name=":2" /> Metskits on [[Eesti]]s üks tavalisemaid [[uluk]]eid.
 
[[2017]]. aastal oli metskits Eestis [[aasta loom]].<ref name="oVolM" />
 
==Välimus ==
Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed [[Jalg|jalad]]. Soojadel [[Aastaajad|aastaaegadel]] on metskitse [[karvastik]] punakaspruun, [[talv]]el hallikas. [[Suvi|Suvel]] lopsaka [[Alustaimestu|alustaimestikuga]] värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase [[varjevärvus]]ena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus [[Võsa|põõsastike]] taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged [[karvad]], mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks".<ref name=":0" /> Isaseid metskitsi nimetatakse [[Sokk (loom)|sokkudeks]], emased on lihtsalt kitsed.
 
Sokud kannavad enamuse aasta jooksul mitmeharulisi [[Sarved|sarvi]], millega uhkustatakse [[paaritumisperiood]]il. Sarved kasvavad sokkudele talvel ja [[Kevad|varakevadel]] ning heidetakse maha [[November|novembris]]. Sarvede esmane [[Funktsioon (bioloogia)|funktsioon]] ei ole kindlasti kaitsta [[kiskja]]te eest, sest talvel, mil metskitsed enim kaitset vajavad, on sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised turniirirelvad, et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita: karvastel sarvedel on olemas [[lõhnanäärmed]] ning sarvede paljaks hõõrumisel vastu puud, eritub karvadest [[sekreet]]i, millega tähistatakse [[territoorium]]it.<ref name="rGIm2" />
 
Sokk erineb kitsest kõige enam tänu sarvede olemasolule, kuid sügisel ja talvel, mil metskitsed on ilma sarvedeta, peetakse soku tunnuseks umbes 10&nbsp;cm pikkust karvatuusti kõhu all, mida teisisõnu nimetatakse "pintsliks". Kitsel seevastu on 5–7&nbsp;cm pikkustest kollakatest karvadest "põll" valge "peegli" alaosas.<ref name=":0" />
 
== Toitumine ==
Võrreldes teiste [[Euroopa]] [[Sõralised|sõralistega]] on metskits toidu suhtes hoopis valivam ja nõudlikum. Tema toit peab sisaldama suure [[toiteväärtus]]ega taimeosi, näiteks [[pung|pungi]], [[Seeme|seemneid]], [[Vili|vilju]], [[Võrse|noori võrseid]], [[Leht|puulehti]] ja vahel isegi [[risoom|risoome]].<ref name=":1" /> Suvel on metskitse peamiseks toiduks [[rohttaimed]], eelkõige just [[liblikõielised]]. Talvine toit on ühekülgsem ja sõltub suuresti lumikatte paksusest. Kergematel, lumevaesetel talvedel eelistavad metskitsed söögiks [[Puhmarinne|puhmarinde]] taimi – [[Harilik mustikas|mustikat]], [[Harilik pohl|pohla]], [[kanarbik]]ku jt., samuti rukkiorast. Oksatoitu ei tarvitata peamiselt üldse ja jahimeeste poolt söödasõimedesse pandud heina vastu ei tunta samuti huvi. Talvel on probleemiks veepuudus ja seda leevendatakse peamiselt kuuse- ja männiokkaid süües. Tegemist on talvisel ajal kõige parema allikaga, kust metskitsed võivad vett omastada, sest [[veesisaldus]] on 55–60%. See on tunduvalt rohkem kui muus tollel ajal kättesaadavas toidus.<ref name="C7FLs" />
 
Erinevalt teistest [[Mäletsejad|mäletsejatest]] esineb nende seedekulglas vaid ühte liiki seedeprotsessis osalevaid [[Ainuraksed|ainurakseid]] ''([[Entodinium dubardi]])'', mille tõttu peab metskitsede toit olema [[mitmekesine]]. Eelmainitud ainuraksed on väga tundlikud tarvitatava toidu ühekülgseks muutumise suhtes: Vahelduse puudumisel surevad nad välja. ''Entodinium dubardi'' puudumine [[seedekulgla]]s võib põhjustab [[peremeesloom]]al seedehäireid ning halvimal juhul lõppeda koguni surmaga.<ref name=":1" />
 
== Eluviis ==
[[Juuli]] lõpust [[august]]i lõpuni on metskitsede [[Jooksuaeg|paaritumisaeg]]. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, [[kehaehitus]]t ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Metskits"