Släng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
artiklist eesti keele allkeeled |
||
1. rida:
'''Släng''' või '''žargoon''' või '''argoo''' on mingi [[sotsiaalse grupi]] [[inimene|inimeste]] [[kõnekeel]]e osa.
Slängi vastand on [[kirjakeel]]. Släng on keele lahutamatu osa, mis ajas väga kiiresti muutub. Släng on tavaliselt mingi konkreetse keele osa, kuid näiteks ingliskeelset (või mõnda teise enim levinud keele) slängi võivad kasutada ka mitmed erinevad rahvused.
Släng pole väga kindlalt piiritletud mõiste. Kasutusel on mitu terminit (släng, argoo, žargoon, erikeel) mille suhted on segased ja traditsioonides erinevad. Slängi saab defineerida mitmeti:
* släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles
* släng on mingile sotsiaalsele rühmale omane mitteametlik kõnekeelne [[sõnavara]]
* [[antikeel]] on släng, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljaspoole jäävad rühmad
Släng kuulub [[sotsiaalmurre]]te hulka.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tiit Hennoste|pealkiri=Eesti keele allkeeled|aasta=2000|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=12}}</ref>.
Slängi saab jagada kahte alaliiki:
*sotsiaalne släng (õpilased jt)
*erialasläng (arstid, sportlased, muusikud jt)
Näiteks võib oma släng olla [[kurjategija]]tel, [[sõdur]]itel, õpilastel. Släng võib kujuneda välja ka näiteks mingil [[elukutse]]l (erialasläng): [[arst]]id, [[kelner]]id, sportlased, [[muusik]]ud.
Slängi tekkimisel erinevate keelte baasil on olulised spetsiifilised keelekontaktid: nii näiteks põhineb vanglasläng Eestis mingis osas [[vene keel]]el ning [[arvuti]]te ja [[internet]]i levikuga tekkinud uut tüüpi arvutikasutajate släng inglise keelel.
Sotsiaalse slängi poolelt on kõige rohkem uuritud õpilaste ja kurjategijate slängi. On leitud, et slängisõnad on kujunenud ja kujunevad ennekõike nende eluvaldkondade tarvis, mis on vastava rühma elus oluline.
Inglastel ilmus esimene slängisõnaraamat [[1785]]. aastal, soomlastel [[1979]], eestlastel [[1991]]. aastal.
| |||