Ava peamenüü

Muudatused

P
soft hypen (+ masintoim), replaced: „ → " (2), ” → " (2) using AWB
|koht = [[Euraasia]] ala [[Jäämeri|Jäämerest]] [[Kaspia järv]]eni ja [[Kaukaasia]]st [[Alpi mäed|Alpideni]].
|tulemus = Nõukogude võit, Kolmanda Riigi hävitamine.
|osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Kolmas Riik]]<br>{{PisiLipp|Soome}} (kuni 1944)<br>{{PisiLipp|Rumeenia}} [[Rumeenia kuningriik|kuningriik]] (kuni 1944)<br>{{PisiLipp|Bulgaaria}} [[Bulgaaria kuningriik|kuningriik]] (kuni 1944)<br>{{PisiLipp|Slovakkia}} [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Vabariik]]<br>{{PisiLipp|Itaalia}} [[Itaalia kuningriik (1861–1946)| kuningriik]] (kuni 1943)<br>{{PisiLipp|Ungari}} [[Ungari kuningriik|kuningriik]]<br>{{PisiLipp|Horvaatia}} [[Iseseisev Horvaatia Riik|Iseseisev Riik]]
|osaline2 = {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liit]]<br>{{PisiLipp|Poola}}<br>{{PisiLipp|Rumeenia}} [[Rumeenia kuningriik|kuningriik]] (1944)<br>{{PisiLipp|Bulgaaria}} [[Bulgaaria kuningriik|kuningriik]] (1944)
|väejuht1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] '''[[Adolf Hitler]]'''<br>
*Kindral [[Jakov Tšerevitšenko]] 9. armee.
 
Peale mainitute oli nende lähitagalas rünnakuks valmis veel seitse armeed ja viis [[õhudessant]]vägede diviisi. [[Belostoki platsdarm]]ile saabusid veel erilistes mustades mundrites diviisid, mis koosnesid [[GULAG|GULAGist]]ist tingimisi vabastatud kriminaalkurjategijatest{{lisa viide}}.
 
Vastavalt "Groza" plaanile määrati kindlaks ka pealöögi suunad. [[Valgevene]] [[Belostoki]] platsdarmilt pidi antama löök läbi [[Ida-Preisimaa]] otse Saksamaa südamesse. Teise löögi pidi ootamatu rünnakuga andma [[Ukraina]]st, [[Lvov]]i platsdarmilt 12. armee ja lõikama Saksamaa ära [[Rumeenia]] [[Ploiești]] õliväljadest. Pärast 1940. aastal [[Bessaraabia]] okupeerimist hõivas Punaarmee ka [[Ees-Karpaatia]]s Rumeeniale kuulunud Põhja-[[Bukoviina]]. Stalini arvestuse järgi pidanuks Saksamaa sõjatehnika vedelkütuse puudumise tõttu vähem kui poole aasta pärast alistuma.
Juuli alguseks olid Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] väed piiril asunud kaitsjad purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. Pärast jõgede ületamist murdsid väegrupp Mitte soomusväed Smolenski lähistele Moskva suunal.
[[File:Южен фронт ВСВ (22.06 - 10.07.1941).png|pisi|left|Saksa [[väegrupp Süd]] rünnakusuunad Idarinde lõunatiival, Ukraina piirkonnas 22.06–10.07.1941]]
[[Koola poolsaar]]el ründasid Saksa väed Norrast [[Murmansk]]i suunal. Murmanski vallutamine ei õnnestunud ning 1941. aasta detsembris asusid sakslased positsioonisõda pidama.
 
[[Väegrupp Süd|Väegrupi Süd]] [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1. tankiarmee]] ja [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]] pealetungisuunaks oli [[Rivne]] ja [[Žitomir]] ning Kiiev, [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] pealetungisuunaks oli läbi Ukraina keskosa [[Lviv]], [[Ternopil]] ja [[Vinnõtsja]]. Saksa [[11. armee (Saksamaa)|11. armee]] ja [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] väed sisenesid [[Moldaavia NSV]]-sse ja ohustasid [[Odessa]]t.
[[Pilt:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|left|Pealetung Leningradi suunal, juuni 1941 – detsember 1941]]
[[File:Прибалтийская операция.gif|pisi|Pealetung Leningradi suunal]]
Operatsiooni Barbarossa teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses tungis Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti [[Leningrad]]i poole, vallutas [[Pihkva]] ning liikus edasi [[Luga]] ja [[Novgorod]]i suunas. [[Loode-Venemaa]]l, [[Leningradi oblast]]is väegrupp Nordi [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid [[4. juuli]]l [[Ostrov]]i, sisenesid [[8. juuli]]l ja hõivasid [[9. juuli]]l tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee väed pealetungi Leningradile, 6. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas.
 
[[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] jätkas pealetungi [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Põhja-Eestis]] ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinnas]] blokeeritud Punaarmee ja [[Balti laevastik Teises maailmasõjas|Balti laevastiku]] vägedele. Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati ära täielikult [[7. august]]il, kui Saksa väed Põhja-Eestis [[Kunda]] juures jõudsid [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud [[Punaarmee]] väeosad tõmbusid Tallinna kaitsele. Pärast seda liikus 18. armee Narva alla.
 
Pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid [[Laadoga]] jõel [[Shlüsselburg]]i, samal ajal kui 16. armee vallutas [[24. august]]il Novgorodi ning jõudis seejärel välja [[Laadoga järv]]e juurde, [[Leningrad]]ist ida pool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee [[väegrupp Mitte]] koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele. Novembris 1941 [[3. tankiarmee]] XXXIX tankikorpus, kes püüdis ühineda Soome vägedega [[Svir]]i jõel vallutas [[Tihvin]]i.
[[Väegrupp Süd]] jätkas oma edasitungi Kiievi suunas, 17. armee murdis 30. juunil Lvovi garnisoni vastupanu ning ühines 8. augustil 11. armeega selleks, et.purustada [[Umani lahing|Uman]]i regioonis kaks Nõukogude armeed (6. ja 12. armee), sulgeda [[Umanski kott]] ning blokeerida [[Odessa lahing|Odessa]]. Pealetungil Kiievile võitsid Guderiani tankiüksused Punaarmee vägesid 9. augustil [[Roslavl]]i all, 20. augustil [[Gomel]]i juures ja 19. septembril Kiievi all. [[Kiievi kott]] suleti 26. septembril, vangi langes 665 000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri. Nõukogude vägede [[Kiievi lahing|Kiievi kaitseoperatsioon]] kestis 6. juulist kuni 26. septembrini 1941. Augusti lõpus käskis Hitler ajutiselt katkestada edasitungi Moskvale ja Leningradile ning selle asemel rünnata ja elimineerida Kiievit ja Ukrainat kaitsvad Punaarmee osad.
 
Odessa vallutamises (8. augustist – 16. oktoobrini 1941) kandis põhiraskust Saksamaa liitlase [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] armee. 1939. aasta [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi paktiga]]iga oli määratletud Nõukogude "huvid" Bessaraabias. 1940. aasta [[26. juuni]] esitas NSV Liit Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] ja Põhja-[[Bukoviina]] alade loovutamiseks ning [[28. juuni]] toimus Punaarmee sissetung, Rumeenia valitsus leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]] alad NSV Liidule.
 
16. oktoobril hõivasid Saksa 11. armee üksused koos [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia vägedega]] Odessa ning 27. oktoobril [[Krimmi poolsaar]], millele järgnes Sevastopoli piiramine ja vallutamine 27. juunil 1942.
[[File:Finnish advance in Karelia during the Continuation War.png|pisi|left|Soome vägede poolt kontrollitud piirkonnad]]
[[Pilt:Leningrad Siege May 1942 - January 1943.png|pisi|Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede paiknemine 1942. aasta mai – 1943. aasta jaanuar]]
[[10. juuli]]l 1941 alustasid Soome väed rünnakut [[Karjala maakitsus]]el ja [[Laadoga-Karjala]]s, [[Laadoga]]–Äänisjärve vahelisel suunal. [[30. juuli]]st [[9. september|9. septembrini]] vallutas Soome tagasi talvesõjaeelsed alad. [[4. september|4. septembril]] jätkati edasitungi Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. [[10. oktoober|10. oktoobriks]] 1941 oli Soome saavutanud positsioonid [[Sviri jõgi|Sviri jõel]] ja asetus kaitsele. [[Soome laht|Soome lahe]] ja Laadoga järve vahelisel alal jõudsid Soome väed välja 30 &nbsp;km kaugusele Leningradi kesklinnast, kuid edasist otsest sõjategevust Leningradi linna vallutamiseks nad ei teostanud, vaid olid [[Leningradi blokaad|Leningradi piiramisrõnga]] põhjapoolsel liinil.
{{Vaata|Jätkusõda}}
Saksa [[väegrupp Nord]] väed viisid septembri alguseks lõpule pealetungioperatsiooni strateegiliselt tähtsa Leningradi linna blokeerimisega maismaa poolt ning algas [[8. september|8. septembrist]] [[1941]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[1944]] kestnud [[Leningradi blokaad|Leningradi linna blokaad]]. Leningradi piiramine kestis 900 ööpäeva. Leningradi kaitsetegevust teostas nõukogude vägede poolt [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] väed, Saksa vägedest sõdisid piirkonnas [[Wehrmacht]]i [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]]i [[16. armee (Wehrmacht)|16.]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]]. Leningradi linna päästis vallutamisest Saksa sõjavägede ülemjuhataja [[Adolf Hitler]]i poolt strateegilise otsuse vastuvõtmine, millega suunati suur osa Leningradi suunal tegutsenud vägesid [[Lõuna-Venemaa]]le ja [[Ukraina]]sse, kus samal ajal peeti suuri lahinguid [[Smolensk]]i, [[Kiiev]]i ja [[Odessa]] juures.
 
====Ukraina vallutamine====
Operatsiooni Barbarossa kolmandas faasis augusti lõpust kuni septembrini ründasid väegrupid Mitte ja Süd ühiselt [[Kiievi lahing|Kiievi]] regiooni kaitsvaid Nõukogude vägesid, samal ajal kui ülejäänud väegrupi Süd osad tungisid sügavamale Ukrainasse. Kahe nädalaga piirasid Saksa väed neli Nõukogude Edelarinde armeed (5., 21., 26. ja 37. armee) Kiievist idas sisse ning purustasid need. 26. septembril sulgesid [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1.]] ja [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] Kiievi „koti”"koti" ning 20. oktoobril vallutas [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]] vallutas [[Donbass]]i regiooni tööstuskeskuse [[Donetsk]]i (Stalino). 24. oktoobril vallutati [[Harkov]] ning 20. novembril hõivas 1. tankiarmee [[Rostov Doni ääres|Rostovi Doni ääres]]. Kiievi eendi likvideerimise ja 600 000 Nõukogude sõjavangi siirdumisega Saksa tagalasse oli Hitleri silmis eeldus Moskva vallutamiseks täidetud.
{{Vaata|Lõunarinne (Teine maailmasõda)}}
{{Vaata|Saksa okupatsioon Valgevenes 1941–1944}}, ''[[Saksa okupatsioon Ukrainas 1941–1944|Ukrainas]], [[Kindralkubermang]]''
[[Hans-Georg Reinhardt|Reinhardti]] [[3. tankiarmee (Saksamaa)|3. tankiarmee]] suund oli põhjasuunas Läänerinde kaitse vastu, [[Heinz Guderian|Guderiani]] [[2. tankiarmee (Saksamaa)|2. tankiarmee]] [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] kaitse vastu lõunasse, [[Erich Höpner|Höpneri]] [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] Reservrinde kaitse vastu Moskvale.
[[File:Karte - Kesselschlachte bei Vjazma und Brjansk 1941.png|pisi|left]]
Rünnates laial rindel [[Smolensk]]ist [[Brjansk]]ini, murdsid kolm Saksa tankigruppi suuri auke Nõukogude kaitseliini ning piirasid kiiresti sisse viis Nõukogude armeed (16., 19., 20., 24. ja 32.) [[Vjazma]] kandis ning kolm Nõukogude armeed (50., 3. ja 13.) [[Brjansk]]ist põhjas ja lõunas. Purustanud enamiku Nõukogude Lääne, Reserv- ja [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] vägedest, olid sakslased oktoobri lõpuks vallutanud [[Ržev]]i, [[Tver|Kalinini]], [[Brjansk]]i, [[Vjazma]], [[Orjol]]i ja [[Kaluga]]. Pärast ilmastikust tingitud väikest pausi kulmineerus operatsioon Taifuun novembri keskel, mil sakslased püüdsid Moskvat kaitsvaid Nõukogude vägesid soomusvägedega põhjast ja lõunast ümber haarata. 30. novembril olid edasitungivad 4. tankiarmee üksused Moskva kesklinnast ja Punasest väljakust kõigest 40 kilomeetri kaugusel.
 
5. detsembril alanud Punaarmee vastupealetungiga pandi sakslaste edasiliikumine seisma ning 7. jaanuariks 1942 olid sakslased Moskva lähistelt minema löödud. Saksa väed taganesid 160 kilomeetrit, jätsid maha Kalinini, kuid suutsid püstitada kaitseliini [[Dnepr]]i jõel Smolenski, Vjazma ja Rževi ees, kus hoiti positsioone 1943. aastani.
Rinde keskosas suudeti küll tagasi vallutada [[Možaisk]], kuid et maastiku- ja ilmastikuolud olid rasked, siis ainult piki kõva kattega maanteed liikunud 33. armee suutis välja jõuda Vjazma eeslinnadeni, kus ka see armee Saksa vägede vasturünnakute tulemusena ümber piirati ja juuni alguseks hävitati.
[[File:Demjansk Einkesselung.png|pisi|left|[[Demjanski pealetungioperatsioon|Demjanski]] ja [[Toropetsi-Holmi pealetungioperatsioon]]ide pealetungisuunad ning [[Demjanski kott|Demjanski koti]] moodustamine]]
[[Looderinne|Looderinde]] sektoris 7. jaanuaril alanud [[Demjanski pealetungioperatsioon|vastupealetungioperatsioonis]] ründasid Punaarmee väed Saksa väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] vägesid, [[Demjanski kott|piirasid II armeekorpuse väeosad ümber]] [[Demjansk]]is ja [[Holm]]is ning jõudsid [[Staraja Russa]] ja Belõini.
 
Lõuna pool üritasid [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] väed murda edutult Saksa vägede kaitset Orjoli ees.
{{Vaata|Pealetungioperatsioon Braunschweig}} ''ehk Fall Blau''
{{Vaata|Voroneži rinne (Teine maailmasõda)}}, ''[[Edelarinne (Teine maailmasõda)|Edelarinne]], [[Doni rinne (Teine maailmasõda)|Doni rinne]], [[Stalingradi rinne (Teine maailmasõda)|Stalingradi rinne]]''
Saksa vägede pealetungioperatsioon Fall Blauga võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas, [[28. juuni]]l alustas [[väegrupp Süd]] oma suurimat strateegilist pealetungi Stalingradile ja [[Kaukasus]]ele ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama [[Don]]i ja [[Kuban]]i ala ning [[Kaukaasia]].
 
[[7. juuli]]l vallutas [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] [[Voronež]]i. Pealetungi juhtimiseks [[Kaukasus]]e suunal moodustati Saksa vägede [[väegrupp Süd|väegrupist Süd]] lõunatiival [[väegrupp A]], mis pidi hõivama nafta poolest rikka Kaukasuse regiooni. Moodustatud [[Väegrupp B|väegrupi B]] eesmärgiks oli [[Volga jõgi|Volga]] suunal [[Stalingrad]].
[[Väegrupp A]] vallutas [[Rostov Doni ääres|Rostovi Doni ääres]] [[23. juuli]]l 1942 ning [[9. august]]il vallutati [[Krasnodar]], [[Kuban]]imaa keskus ja [[6. september|6. septembril]] vallutati [[Novorossisk]]. Väegrupi pealetung takerdus Kaukasuse lävel teel [[Groznõi]] peale.
===Sevastoopoli ründamine===
1941. aastal olid Saksa 11. armee üksused koos [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia vägedega]] vallutanud [[Krimmi poolsaar]], kuid poolsaare tipus asunud [[Musta mere laevastik|Musta mere laevastiku]]u baas jätkas vastupanu ümberpiiratud olukorras. 1942. aasta suverünnakul [[Sevastoopol]]i vastu ületasid Saksa diviisid [[Severnaja laht|Severnaja lahe]] põhja poolt ja murdsid sisse sisemisse kindlustusvööndisse linnast ida pool, hoolimata vastase visast vastupanust. Nõukogude vasturünnakud jäid tagajärjetuks. Rünnakul idast vallutati Rumeenia üksuste kaastegevusel tormijooksuga valitsevad [[Sapuni kõrgendik]]ud peaaegu kogu ulatuses. Tugevad võitluslennukite üksused purustasid Punaarmee kindlustused, esijoones Sapuni kõrgendikel ja tekitasid nõukogude väekoondistele raskeid kaotusi. [[Kertš]]i juures purustati tõhusa kahuritulega vaenlase 18 laevast koosneva koondise rünnak üle merekitsuse. [[30. juuni]]l laiendati mitmes kohas sisemises kindlustusvööndis sissemurret läbimurdeks. Õhuväe tugeval toetusel tungisid Saksa väed kuni kaitsepositsioonideni linna idaserval ja vallutasid [[Krimmi sõda|Krimmi sõjast]] tuntud fort Malakovi. Idast ründavad diviisid tungisid pärast läbimurret Sapuni positsioonist laial rindel sügavale kindluse võitlusväljale. Seejuures saavutati visades võitlustes ülekäik laialdasest tankitõrjekraavist ja vallutati hulk tugevate võitlusseadmetega varustatud kõrgendikke. Rumeenia väed vallutasid kiirel edasitungil [[Balaklava]] linna ja sadama.
 
Kui ühe Saksa jalaväediviisi osad asusid tormijooksule [[Inkermani kindlus]]e vastu, kõlas võimas plahvatus, mis tõstis õhku kindluse massiivi idaosa. Viimane vajus suure mürinaga kokku ja mattis oma rusude alla üle 1200 naise ja lapse, kes sinna olid Nõukogude ülemjuhataja käsul kokku aetud, koos suurema osaga kindluse meeskonnast. Kindluse komissar Tšuhhov pääses õnnelikult koos mõne teise kõrgema Nõukogude sõjaväelasega.
[[File:Ww2 map22 May7 July 1942.jpg|pisi|Saksa vägede pealetung 7. maist – juulini 1942]]
[[File:Ww2 map23 july42 Nov 42.jpg|pisi|Sõjategevus Lõuna-Venemaal 23. juuli – november 1942]]
Saksa [[Väegrupp B|väegrupi B]] vägede pealetung [[Volga]] suunas algas [[17. juuli]]l, ning [[23. august]]il jõudsid nad [[Stalingrad]]ist põhja pool [[Volga]]ni, tungisid [[13. september]] linna ja vallutasid suure osa sellest. 19. novembril andsid Stalingradi rinde väed löögi tiivalt, kust väegruppi kaitsesid Rumeenia ja Itaalia väeosad ning võtsid selle löögi tulemusel Stalingradis olevad sakslaste üksused „kotti”"kotti", mis sulgus 23. novembril. Stalingradi lahing (17.07.1942–2.02.1943) oli üks suuremaid lahinguid Idarindel. [[Nõukogude armee]] 3 rinnet, mida juhatasid kindralpolkovnik [[Andrei Jerjomenko]] ja kindralleitnandid [[Konstantin Rokossovski]] ja [[Nikolai Vatutin]] piirasid ümber Saksa väed Stalingradis. Katlasse sattunud 250 000 mehest, ellujäänud 91 000 meest eesotsas kindralfeldmarssal [[Friedrich Paulus]]ega alistusid ajavahemikus [[31. jaanuar]] – [[2. veebruar]] [[1943]]. Kokku andis alla 230 Saksa, Rumeenia ja Horvaatia diviisi.
{{vaata|Stalingradi lahing}}
 
[[13. juuli]]l varisesid Nõukogude vasturünnakud Belgorodi ruumis raskete kaotustega kokku. Ainult ühes lõigus purustati täielikult 2 Punaarmee rügementi ja võeti arvukalt vange. Ruumis [[Orjol]]ist ida ja põhja pool ründas Punaarmee 13. juulil jälle tugevdatud jõududega. Võitlused, milles Punaarmee, hoolimata raskest vereohvrist, ei suutnud edu saavutada, kestsid [[14. juuli]]l, mil Saksa reservid asusid vasturünnakule, veel suurema ägedusega. 14. juulil purustati Belgorodi ruumis Saksa üksuste koondatud rünnakul veel üks Nõukogude jõududegrupp ja tõrjuti uued, siiski nõrgemate jõududega kui eelpäevil teostatud vasturünnakud. Orjolist ida ja põhja pool jätkas Punaarmee oma tankidest ja lahingulennukeist toetatud rünnakuid. Nõukogude katsed Saksa positsioonidest läbi murda nurjusid.
{{vaata|Pealetungioperatsioon Kutuzov}} ''ja [[Pealetungioperatsioon Rumjantsev]]''
Punaarmee järgmine pealetungilaine algas [[17. juuli]]l ning väed tungisid [[5. august]]il uuesti Belgorodi ning [[23. august]]il võtsid nad [[Harkiv]]i. Punaarmee suurrünnakust võtsid [[Voroneži rinne]] ja [[Ste­pirinneStepirinne]], lõuna pool Harkivit toetas neid [[Edelarinne]]. Belgorod-Harkivi lahingutest võtsid Punaarmee kolme rinde koosseisus osa 18 tankidiviisi ja 72 jalaväediviisi. Saksa [[4. Soomusarmee|4. tankiarmee]] võitles Voroneži rinde vägede vastu, operatiivgrupp "Kempf" Stepirinde vastu. [[Donbass]]i ruumis tungisid peale Punaarmee Edela- ja Lõuna­rinde väed, mis pärast Belgorodi ja Bogoduhhovi vallutamist suundusid Harkivi peale. Voronezi rinne liikus lääne poole Har­kivit, Stepirinde väed aga ida pool; Edelarinde väed tegutsesid kagus ja lõunas.
 
Manstein taandus oma üksustega 30. septembril Dnepri äärde. 6. novembril jätsid sakslased maha [[Kiiev]]i. 9. oktoobril taandusid [[väegrupp A]] üksused [[Tamani poolsaar]]elt ning 31. oktoobriks oli [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] suletud piiramisrõngasse [[Krimmi poolsaar]]el.
Jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[Krasnoje Selo–Ropša operatsioon|Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioonil]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]].
{{vaata|Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon}}, ''[[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]''
1944. aasta veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede [[Kingisepa–Gdovi pealetung|Kingisepa–Gdovi pealetungioperatsioon]]iioperatsiooni märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 26. juulil. Väegrupid Mitte ja Süd ei suutnud Punaarmee edasitungi peatada, ning Idarinde kesklõigus tekkinud katastroofiline olukord sundis Saksa väejuhatust jõude ümber paigutama. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}
===Pealetungioperatsioon Täht ===
Pealetungioperatsiooni 2. faasis alustasid pealetungi [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] väed kindlustamaks Berezina jõe ületuskohti ning arenes 1. Valgevene rinde vägede [[Minski pealetungioperatsioon|pealetungiga]] [[Minsk]]i suunal, mis vabastati [[3. juuli]]l. Punaarmee väed piirasid Minski piirkonnas sisse Saksa [[4. armee (Saksamaa)|4. armee]] ja [[9. armee (Saksamaa)|9. armee]] jäänukväeosad. 1. Balti rinde väed, jätkates [[Valgevene Teises maailmasõjas|Valgevenes]] [[Polotski pealetungioperatsioon|pealetungi]] [[Polotsk]]i ja [[Läti Teises maailmasõjas|Läti]] suunal, vabastasid [[väegrupp Nord|väegrupilt Nord]] Polotski [[4. juuli]]l. Punaarmee jõudis välja 1939. aasta Saksamaa – [[NSV Liidu riigipiir]]ile.
 
Pealetungioperatsiooni 3. faasis [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] väed [[Leedu Teises maailmasõjas|Leedus]] [[Šiauliai pealetungioperatsioon]]i käigus [[5. juuli]]st – [[29. august]]ini, jõudsid [[Riia laht|Riia laheni]] [[31. juuli]]ks eraldades Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] ja [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] [[Eesti Teises maailmasõjas|Eestis asunud väed]].
 
[[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] väed, jätkasid Minski pealetungioperatsiooni [[Leedu Teises maailmasõjas|Leedus]] [[Vilnius]]e [[Vilniuse pealetungioperatsioon|suunal]], mis vallutati 13. juulil, abistatuna linnas alanud [[Armia Krajowa]] ülestõusust. 2. Valgevene rinde vägede [[Białystoki pealetungioperatsioon]]i tulemusel 5.– 27. juulil, hõivati 27. juulil [[Białystok]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poolas]].
 
[[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] väed jõudsid [[Lublini–Bresti pealetungioperatsioon]]i tulemusel [[18. juuli|18. juuli]]l – [[2. august]]il [[Vistula]] jõeni Ida-Poolas. 22. juulil vallutati [[Brodõ]], [[25. juuli]]l hõivati [[Lublin]], [[27. juuli]]l [[Lviv]] ja [[28. juuli]]l vabastati [[Brest (Valgevene)|Brest]]. 3. Valgevene rinde väed jõudsid [[Kaunase pealetungioperatsioon]]i 28. juulist – [[28. august]]ini Kaunaseni, [[Mariampolė]] vallutati [[31. juuli]]l ja [[Kaunas]] [[1. august]]il. 2. Valgevene rinde väed vallutasid [[Osowieci pealetungioperatsioon]]i käigus 6.–14. augustil Osowieci kindlustatud piirkonna, mis kaitses Saksa [[Ida-Preisimaa]]d.
===Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon ===
[[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] vägede poolt [[13. juuli]]st – [[29. august]]ini toimunud [[Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon]] [[väegrupp Nordukraine]] vastu oli algselt kavandatud suurejoonelise pettemanöövrina Saksa reservide kõrvalejuhtimiseks ja [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] nõrgestamiseks, Valgevene-Leedu-Poola suunal toimunud [[pealetungioperatsioon Bagration|operatsioonis Bagration]]. (Vt. [[Lvovi pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Ivano-Frankivsk|Stanislavo]] [[Stanislavi pealetungioperatsioon|pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Sandomierzi pealetungioperatsioon]] (28. juulist – 29. augustini 1944).
 
Järgnevalt edenesid Punaarmee väed [[Ida-Poola]]sse, [[28. juuli]]l vabastati [[Brest-Litovsk]], 29. juulil [[Białystok]] ja [[31. juuli]]l [[Varssavi]] idaosa. [[Visla]] vasaku kaldani jõudes peatuti.
 
[[30. juuli]]l olid [[Varssavi]] ja [[Siedlce]] vahelisel alal Wehrmachti diviisid ja IV SS-soomuskorpus koos [[3. SS-diviisi "Totenkopf"|3. SS-diviisi Totenkopf]] ja [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"|5. SS-Soomusdiviis Wiking]] rasketes võitlustes edasitungiva Punaarmee vastu. [[2. august]]il lõid kirde pool Varssavi Wehrmachti üksused ja IV SS-soomuskorpus 3. SS-diviisiga "Totenkopf" ja [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"|5. SS-diviisiga "Wiking"]] Punaarmee rünnaku tagasi. [[3. august]]il rasketes lahingutes Karpaatidest Soome laheni hävitasid Wehrmachti ja [[Relva-SS]]-i üksused juulis 3908 vaenlase tanki. [[Luftwaffe]] hävitas 250 tanki. [[9. august]]il paistis Idarinde põhjaosas silma [[19. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 2.)|19. Läti SS-diviis]] SS-Brigadeführer Steckenbachi juhtimisel.
[[16. august]]il hävitasid Wehrmachti üksused ja 18. SS-diviis "Horst Wessel" ja 7. SS-rünnakubrigaad "Charlemagne" Karpaatides lääne pool [[Sanok]]i kolmepäevases raskes võitluses seitse vaenlase diviisi. Nõukogude pool kaotas 151 tanki, 98 kahurit ning arvukalt vangilangenuid.
 
[[24. august]]il lõid Wehrmachti üksused ja IV SS-soomuskorpus (3. ja 5. SS-diviis) Varssavist kirde pool ja Wehrmachti diviisid ja IV SS-soomuskorpus 3. SS-diviisiga "Totenkopf" ja [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"|5. SS-diviisiga "Wiking"]] põhja pool Varssavit rasketes lahingutes tagasi Punaarmee rünnakud. [[25. august]]il pidas IV. SS-soomuskorpus edukaid kaitselahinguid Weichelis ja kirde pool Varssavit.
 
===Sõjategevus Läänemere sõjatandril ===
{{vaata|Iași-Chișinău pealetungioperatsioon}}
{{vaata|Rumeenia Teises maailmasõjas}}, ''[[Bulgaaria Teises maailmasõjas]], [[Ungari Teises maailmasõjas]]''
[[Väegrupp Südukraine|Väegrupi Südukraine]] üksused taandusid [[Põhja-Transilvaania]]sse, kus hoidsid rinnet [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[Ungari Teises maailmasõjas|väeüksused]]. Punaarmee väed sisenesid lahinguid pidades Ida-Ungari territooriumile 1944. aasta oktoobris ning vallutasid 20. oktoobril [[Debrecen|Debreceni]]i linna. Algas Budapesti piiramine, mis kestis 20. detsembrist 1944. kuni 13. veebruarini 1945.
 
27. septembril 1944 sisenesid Punaarmee väed Jugoslaaviasse, vallutades [[Väegrupp F|väegrupi F]] vägedelt 19. oktoobril [[Belgrad]]i. Novembris taandus sakslaste [[väegrupp E]] Kreekast ja Albaaniast.
===Visla-Oderi pealetungioperatsioon===
[[File:Easterneurope10.jpg|pisi|Punaarmee pealetungisuunad jaanuarist märtsini 1945]]
12. jaanuarist 3. veebruarini 1945 toimunud Punaarmee [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] ja [[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] [[Visla-Oderi operatsioon|Visla-Oderi pealetungioperatsioon]]iga hõivati suurema osa [[Poola Teises maailmasõjas|Poolast]], vallutasid [[17. jaanuar]]il Varssavi, [[19. jaanuar]]il [[Krakov]]i ja jõuti [[3. veebruar]]il [[Oder]]i jõeni.
 
[[21. aprill]]iks oli Nõukogude marssal [[Georgi Žukov]]i [[1. Valgevene rinne]] murdnud läbi Saksa kaitseliinid [[Seelöwe kõrgendik]]ul. [[Adolf Hitler]] hakkas kokku kutsuma kokkulapitud üksusi, mis olid osa Steineri-nimelisest Armeegrupist (Armeeabteilung Steiner), et moodustada midagi korpusetaolist. Ta käskis [[Felix Steiner]]il rünnata 1. Valgevene rinde põhjatiiba, samal ajal pidi 9. Armee ründama lõunast. Rünnaku hõlbustamiseks anti Steineri juhtida kolm 9. Armee diviisi: CI Armeegrupp, rindest kurnatud 4. SS-Politseidiviis, 5. Jäägridiviis, ungarlastest koosnev 25. SS-Panzergrenaderide diviis Hunyadi – kõik asusid Finow kanalist põhja pool, Žukovi rinde põhjatiival – ning Weidlingi LVI Tankikorpus, mis asus veel Berliinist ida pool, põhjatiib Werneucheni all.
1945. aasta 24. jaanuaril loodi [[SS-Reichsführer]] [[Heinrich Himmler]]i juhtimisel [[väegrupp Weichsel]], mis asusid kaitseliinile piki [[Oder]]i jõge [[Pommeri]]maa rannikul.
[[File:Pomerania and Silesia.jpg|pisi|[[Ida-Pommeri pealetungioperatsioon|Ida-Pommeri]] ja Sileesia pealetungioperatsiooni pealetungisuunad]]
[[2. Valgevene rinne|2.]] ja [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] [[Ida-Pommeri operatsioon|Ida-Pommeri pealetungioperatsioon]]iga ([[10. veebruar]]ist [[4. aprill]]ini) vallutati [[Kolberg]] [[18. märts]]il ja [[30. märts]]il [[Danzig]] ja jõuti Läänemere äärde.
 
Viienda suurema kevadtalvise operatsiooniga, [[2. Ukraina rinne|2.]] ja [[3. Ukraina rinne|3. Ukraina rinde]] [[Viini operatsioon|Viini pealetungioperatsioon]]iga [[16. märts]]ist [[15. aprill]]ini 1945 vallutati Lõuna-Tšehhoslovakkia, Lääne-Ungari ja Ida-Austria koos Viini linnaga.