Eesti kodakondsuspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
45. rida:
== Kodakondsus eriliste teenete eest ==
Kodakondsust eriliste teenete eest antakse maksimaalselt kümnele inimesele aastas. Ettepaneku selleks võib teha Vabariigi Valitsuse liige, kes on kohustatud seda ka põhjendama. Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisest keeldumist ei põhjendata. Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduses, kultuuris, spordis või muul silmapaistval alal.
== Naturalisatsioon ==
{{Vaata ka|Naturalisatsioon|Naturalisatsioon Eestis}}
Naturalisatsiooniks nimetatakse mittesünnijärgset kodakondsuse omandamist. Eesti riigis on võimalik naturalisatsiooni omandada läbi abielu, isikliku soovi või eriliste teenete. Selle saamise korda reguleerib [[kodakondsusseadus]].
== Kodakondsuse taastamine ==
57. rida ⟶ 61. rida:
== Kodakondsusest loobumine ==
{{Vaata ka|Kodakondsusest loobumine}}
[[Eesti]] [[kodakondsusseadus]] ütleb, et isiku võib [[Eesti kodakondsus|Eesti kodakondsusest]] vabastada Vabariigi Valitsuse otsusega, kui isik on selleks soovi avaldanud. Kodanik peab oma sooviavalduse esitama volitatud valitsusasutusse. Kõige sagedasem kodakondsusest loobumise põhjus on teise riigi kodakondsuse taotlemine.
62. rida ⟶ 67. rida:
{{Vaata ka|Topeltkodakondsus Eestis|Mitmikkodakondsus Eestis}}
Eestis ei ole mitmikkodakondsus lubatud, seda on kirjeldatud seaduses '''§ 3'''. Inimene, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab kolme aasta jooksul pärast 18-aastaseks saamist loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.
== Vaata ka ==
* [[Eesti keelepoliitika]]
* [[Eesti lõimumispoliitika]]
[[Kategooria:Eesti poliitika]]
| |||