Rahvusvaheline kaitse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Marival (arutelu | kaastöö)
Marival (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{liita|Poliitiline varjupaik}}
[[Pilt:Gysis Nikolaos After the destruction of Psara.jpg|pisi|Kreeklased põgenevad [[Psara]] hävitamise eest. [[Nikolaos Gyzis|Nikolaos Gyzise]] maal]]
'''Rahvusvaheline kaitse''' ehk '''asüül''' on isiku ümberasustamine tema päritolumaalt teise riiki selle isiku kaitseks. Rahvusvahelise kaitse saaja on [[pagulane]] või täiendava või ajutise kaitse saaja. Pagulasstaatus antakse isikule, kellel on on põhjendatud alus karta päritolumaal tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Täiendava kaitse saaja on isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, aga kelle väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sh talle [[Surmanuhtlus|surmanuhtluse]] kohaldamise või tema [[Piinamine|piinamise]]. Ajutist kaitset võidakse anda isikule, kes on olnud sunnitud päritoluriigist lahkuma sõjategevuse tõttu või keda ähvardab tõsine oht langeda inimõiguste rikkumise ohvriks, ning kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi kodumaale pöörduda.<ref name="VRKS">[https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus], Riigi Teataja</ref> Mõnedes riikides antakse asüüli ka seksuaalvägivalla (sh ühe soo või [[Seksuaalvähemus|seksuaalvähemuse]] süstemaatilise tagakiusamise või pikaajalise koduvägivalla) eest põgenevatele isikutele, kui isik on suuteline tõestama, et päritoluriigis ei ole võimalik kaitset saada.
 
12. rida ⟶ 13. rida:
 
===Rahvasteliit===
[[Pilt:United Nations High Commissioner for Refugees Logo.png|pisi|UNHCR logo]]
Rahvusvahelist kaitset hakati ulatuslikumalt koordineerima 1921. aastal, kui [[Rahvasteliit]] lõi [[Põgenike Ülemkomissariaat|Põgenike Ülemkomissariaadi]], mille juhiks sai [[Fridtjof Nansen]]. Nanseni ja loodud komissariaadi ülesandeks sai ligikaudu 1,5 miljoni inimese abistamine, kes olid põgenenud [[Venemaa]] [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsiooni]] ning sellele järgnenud [[Kodusõda|kodusõja]] eest. Hinnanguliselt jäid kodakondsuseta 800 000 Vene põgenikku, kui [[Vladimir Lenin|Lenin]] võttis 1921. aastal ära kõigi välismaal elavate venelaste kodakondsuse.<ref>Hassell, James, E.[https://books.google.ee/books?id=uUsLAAAAIAAJ&pg=PA1&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Russian Refugees in France and in the United States Between the World Wars], American Philosphical Society. ISBN 978-0-87169-817-9.</ref> 1923. aastal laiendati komissariaadi mandaati [[Armeenia]] põgenikele seoses [[Armeenlaste genotsiid|Armeenia genotsiidiga]] ning järgneva paari aasta jooksul ka [[Assüüria]] ning [[Türgi]] põgenikele. Mõlemal juhul kehtis rahvusvaheline kaitse ainult isikutele, kelle päritoluriikidele oli Rahvasteliit andnud sellekohase mandaadi.<ref name="Nansen">[https://www.nobelprize.org/prizes/peace/1938/nansen/history/ Nansen International Office for Refugees], vaadatud 03.01.2019</ref>Komissariaadi mandaati laiendati 1. oktoobril 1938. aastal ka [[Austria]] ning [[Sudeedimaa]] põgenikele pärast seda, kui Saksa väed olid need alad [[Anneksioon|annekteerinud]].<ref>[https://www.radio.cz/en/section/talking/forced-displacement-of-czech-population-under-nazis-in-1938-and-1943 "Forced displacement of Czech population under Nazis in 1938 and 1943"],Radio Praha, vaadatud 03.01.2019</ref>
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-J19568, Bei Stalingrad, russische Flüchtlinge.jpg|pisi|Vene põgenikud Stalingradi lähedal, 1942]]
 
1930. aastal asutati [[Nanseni Rahvusvaheline Põgenikeamet]]. Selle tähelepanuväärseim saavutus oli [[Nanseni pass]], põgenikele mõeldud reisidokument, mis pälvis 1938. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahupreemia]]. Nanseni ametile põhjustasid suuri raskusi rahastusprobleemid, põgenike kasvav arv ning liikmesriikide vastumeelsus koostöö osas. Sellest hoolimata õnnestus ametil veenda neljateist liikmesriiki ratifitseerima 1933. aasta pagulasleppe, mis oli esimene [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste hartaga]] sarnanev dokument.<ref name="Nansen"></ref>
 
29. rida ⟶ 31. rida:
 
==Rahvusvahelise kaitse võimalused==
[[Pilt:Darfur refugee camp in Chad.jpg|pisi|Põgenikelaager Tšaadis]]
===Vältimatu ja ajutine kaitse===
Riik või erinevad organisatsioonid (näiteks [[Rahvusvaheline Punane Rist|Punane Rist]]) võivad rajada põgenikelaagreid, kuhu paigutatakse riiki saabunud kaitset taotlevad isikud. Tavaliselt on laagrid mõeldud vältimatu abi osutamiseks ning ajutiseks majutamiseks, kuhu püsivaid ehitisi ei rajata. Kaitse taotlejad võivad vahel laagritesse jääda aga aastateks, saades seal toitu, haridusteenuseid ja meditsiinilist abi kuni neil on ohutu kodumaale naasta. Laagrites on põgenikud haavatavad haigustele, füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks langemisele ja terrorirühmituste värbajatele. Maailmas on hinnanguliselt 700 põgenikelaagrit. Suurem osa, umbes 60% varjupaigataotlejatest paigutatakse aga põgenikekeskustesse asulates, kus tingimused on püsivamad ning abi osutamine lihtsam.