Erinevus lehekülje "SiRNA" redaktsioonide vahel

Lisatud 78 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
P (Transkriptsioon (geneetika))
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=detsember}}
[[Pilt:SiRNAvitro wiki.png|thumb|RNA interferents looma rakus]]
'''Väike interfereeriv''' ehk '''sekkuv [[RNA]]''' ('''siRNA'''), mida tuntakse ka nimetustega lühike interfereeruv RNA ja vaigistav RNA, on kaheahelaline RNA [[molekul]], mille pikkuseks on 20–25 [[aluspaar]]i. siRNA-l on mitmeid rolle, kuid peamiselt osaleb ta [[RNA interferents]]i (RNAi) rajalrajas, kus ta sekkub kindla [[nukleotiid]]se järjestusega [[geeniekspressioon|geenide ekspressiooni]]. siRNA põhjustab [[mRNA]] lagundamise pärast [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]], mille tulemusel ei toimu [[translatsioon]]i.<ref>{{cite journal |author= Agrawal N, Dasaradhi P. V. N., Mohmmed A, Malhotra P, Bhatnagar R K, and Mukherjee S K |title= RNA Interference: Biology, Mechanism, and Applications|journal= Microbiol Mol Biol Reviews |volume=67 |issue=4 |pages= 657-685 |year=2003 |pmid= PMC309050 |doi= 10.1128/MMBR.67.4.657-685.2003}}</ref> Lisaks on siRNA kasutuses RNA interferentsiga seotud radadegaradades, näiteks käitub siRNA viirusevastastes mehhanismides või [[genoom]]is [[kromatiin]]i struktuuri kujundades. Alles praegu on alustatud eelmainitud radade uurimist.
 
siRNA-de roll post-transkriptsionaalseltranskriptsioonilisel [[geen]]ivaigistamisel [[taim]]edes avastati esmalt [[David Baulcombes]]i uurimisgrupis Sainsbury laboris [[Norwich]]is [[Inglismaa]]l ning avaldati esmakordselt ajakirjas [[Science]] aastal 1999.<ref>{{cite journal |author=Hamilton A, Baulcombe D |title=A species of small antisense RNA in posttranscriptional gene silencing in plants |journal=Science |volume=286 |issue=5441 |pages= 950–2 |year=1999 |pmid= 10542148 |doi=10.1126/science.286.5441.950}}</ref> Peatselt teatas [[Thomas Tuschl]] koos kolleegidega ajakirjas [[Nature]], et sünteetilist siRNA-d saab kasutada ka [[imetaja]]te rakkudes RNA interferentsi rajal.<ref>{{cite journal |author= Elbashir S, Harborth J, Lendeckel W, Yalcin A, Weber K, Tuschl T |title=Duplexes of 21-nucleotide RNAs mediate RNA interference in cultured mammalian cells |journal=Nature |volume=411 |issue=6836 |pages= 494-988 |year=2001 |pmid= 11373684 |doi=10.1038/35078107}}</ref> Selle avastuse tulemusena suurenes huvi kasutada siRNA-d ravimite arendamises ja biomeditsiinilistes uuringutes.
 
== Struktuur ==
== RNAi induktsioon kasutades siRNA-sid või nende biosünteetilisi prekursoreid ==
[[File:2ffl-by-domain.png|thumb|Diceri ensüüm]]
Geenide vaigistamine kasutades genoomivälist siRNA-d, mis on viidud rakkudesse transfekteerides, ei ole väga efektiivne, sest siRNA pakutud efekt on lühiaegne, eriti kui tegemist on kiiresti jagunevate [[rakk]]udega. Seda saab vältida, kui luua siRNA jaoks ekspressiooni [[vektor]]. siRNA järjestust muudetakse nii, et luuakse kaheahelaline rõngas. Tulemuseks on lühike juuksenõela RNA ([[shRNA]]), mida Dicer ensüüm on võimeline töötlema uuesti funktsionaalseks siRNA-ks. Tavaliselt kasutatakse RNA polümeraas III promootorit[[promootor]]it (näiteks U6, mis on seotud geeni splaissimisega või H1, mis on [[Rnaas]]i komponent) transkriptsiooni kassetis, mis on mõeldud väikeste [[tuumrakutuum|tuuma]]a RNA-de ([[snRNA]]) transkriptsioonideks. Arvatakse, et snRNA-dest on samuti Diceri ensüüm võimeline tootma funktsionaalseid siRNA-sid.
 
Geeni vaigistamise efektiivsust saab suurendada ka kasutades'' [[Cell Squeeze]]'' (raku pigistamise) tehnikat, mis on vektorivaba [[platvorm]] rakusiseseks transpordiks. Selle käigus muudetakse rakkude kuju mehaaniliselt, viies neid läbi takistuse, mille [[diameeter]] on väiksem kui raku diameeter. Mehaanilise töötluse tulemusel tekivad kanalid, mille kaudu on siRNA-l võimalik rakku siseneda. <ref>{{cite journal | author = Armon Sharei, Janet Zoldan, Andrea Adamo, Woo Young Sim, Nahyun Cho, Emily Jackson, Shirley Mao, Sabine Schneider, Min-Joon Han, Abigail Lytton-Jean, Pamela A. Basto, Siddharth Jhunjhunwala, Jungmin Lee, Daniel A. Heller, Jeon Woong Kang, George C. Hartoularos, Kwang-Soo Kim, Daniel G. Anderson, Robert Langer, and Klavs F. Jensen | title = A vector-free microfluidic platform for intracellular delivery | journal = PNAS | date = 2013 | doi = 10.1073/pnas.1218705110}}</ref>
 
siRNA aktiivsus RNAi rajas sõltub suuresti sellest, kuidas on võimeline seonduma RNA-indutseeritud geenivaigistamiskompleks (RISC). Kui siRNA on seondunud [[RNA-indutseeritud geenivaigistamiskompleks|RISC]]-ga, toimub siRNA lahti keerdumine ja ''sense'' ([[kodeerivsenssahel|senss-]]a) ehk kodeeriva [[ahel]]a hävitamine [[endonukleaas]]idega. Alles jäänud [[antisenssantisenssahel|''antisenss''antisess-]] ahelaehk matriitsahela – RISC kompleks seondub sihtmärk mRNA-ga ning algab transkriptsionaalnetranskriptsiooniline vaigistamine. <ref>{{cite journal |author=Daneholt, B. |title=Advanced Information: RNA interference |journal=The Novel Prize in Physiology or Medicine |year=2006}}</ref>
 
== RNA aktivatsioon ==
467

muudatust