Vikipeedia

Tsütoskelett: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Snuupo (arutelu | kaastöö)
471 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:FluorescentCells.jpg|pisi|[[Eukarüootne rakk|Eukarüootsete]] rakkude tsütoskeletid. [[Aktiinifilamendid]] on tähistatud punasega, [[mikrotuubul]]id rohelisega ja [[rakutuum|rakkude tuumad]] sinise värviga]]
 
6. rida ⟶ 5. rida:
Tsütoskelett koosneb kolme tüüpi kiududest: [[Aktiinifilamendid|mikrofilamentidest]] ehk aktiinifilamentidest (läbimõõt 6–7 nm), [[Intermediaarne filament|intermediaarsetest filamentidest]] (läbimõõt 8–10 nm) ja [[Mikrotuubul|mikrotuubulitest]] (läbimõõt 15–20 nm).<ref name="Alberts">{{cite book|last1=Alberts|first1=Bruce|last2=et al.|title=Molecular Biology of the Cell|date=2008|publisher=Garland Science|location=New York|isbn=978-0-8153-4105-5|edition=5th}}</ref> Tsütoskeleti mõiste võttis 1931. aastal kasutusele [[Paul Wintrebert]]. Tsütoskelett on dünaamiline struktuur, mille osad on pidevas muutumises.
 
Tsütoskeletil on raku füsioloogias mitu funktsiooni. Rakuskelett annab rakule kuju ja kaitseb mehaanilise deformatsiooni eest. Tsütoskelett seostub rakuvälise sidekoega ning stabiliseerib seeläbi kudesid. Rakus moodustab tsütoskelettsee niitjatest ja torujatest elementidest koosneva võrgustiku, mis on oluline signaaliülekandeks, raku migratsiooniks, ainete transpordiks. Lisaks on tsütoskelett oluline rakujagunemisel, näiteks kromosoomide[[kromosoom]]ide lahknemisel [[Mitoos|mitoosis]] ja [[Meioos|meioosis]] ning tsütoplasma jagunemisel [[tsütokinees|tsütokineesis]]. Teatud rakutüüpides on tsütoskeletil eriülesanded, näiteks lihasrakkudes seostuvad aktiinifilamendid [[müosiin|müosiiniga]] ja põhjustavad lihase kokkutõmmet ehk lihaskontraktsiooni. Tsütoskelett moodustab rakkudes mitut tüüpi jätkeid (nt [[Lamel|lamellopoodid]], [[Podosoom|podosoomid]] või [[vibur|viburid]]), mis võimaldavad rakul keskkonnas vähemal või rohkemal määral liikuda.
 
 
== Eukarüootide tsütoskelett ==
[[Eukarüootne rakk|Eukarüootsete rakkude on]] tsütoskelett koosneb kolme tüüpi elementidest: aktiinist[[aktiin]]ist koosnevad mikrofilamendid, ligi 70 erinevast valgust moodustuvad intermediaarsed filamendid ja tubuliinist koosnevad mikrotuubulid.
=== Mikrofilamendid ehk aktiinifilamendid ===
Aktiinifilamendid on niitjad struktuurid, mis moodustuvad valgu G-aktiin (globulaarne aktiin) polümeriseerumisel F-aktiiniks (fibrillaarne aktiin)e. Aktiinifilamendid on polaarsed, ning uued G-aktiini alamühikud lisanduvad alati filamendi pluss (+) poolusele. Aktiinifilamentide pikenemine polümeriseerumisel võimaldab deformeerida rakumembraani ning vahendada seeläbi jätkete moodustumist ja raku liikumist. AktiiinfilamentidegaAktiinifilamentidega interakteeruvad mitmed valgud. Näiteks müosiin liigub mööda polaarseid aktiinifilamente, vahendades rakusisest transporti või raku kontraktsiooni lihasrakkudes.
 
=== Intermediaarfilamendid ===
Intermediaarsed filamendid on keskmiselt 10 nm läbimõõduga kiud. Erinevalt aktiinfilamentidestaktiinifilamentidest ja mikrotuubulitest on intermediaarsed filamendid stabiilsemad ja koostiselt heterogeensemad. Intermediaarsed filamendid võivad koosneda näitkesnäiteks vimentiinist[[vimentiin]]ist, keratiinist[[keratiin]]ist, laminiinist[[laminiin]]ist jne. Intermediaarsed filamendid on olulised raku kuju säilitamisel ning mängivad tähtsat rolli rakkude omavaheliste ning rakkude ja rakuvälise maatriksi vaheliste liiduste moodustumisel.
=== MiktrotuubulidMikrotuubulid ===
Mikrotuubulid koosnevad polümeriseerunud alfa- ja beetatubuliinist moodustunud protofilamentidest. Mikrotuubulid on 23 nm läbimõõduga õõnsad silindrid, mis reeglina moodustuvad 13 protofilamendist. Nad on sarnaselt aktiinfilamentidegaaktiinifilamentidega polaarse ehitusega. Rakus täidavad mikrotuubulid mitmeid funktsioone, mille hulka kuuluvad rakusisene transport (läbinendega düneiinideseonduvad ja[[düneiinid]] kinesiinidegaja seostumise[[kinesiinid]]), raku liikumine ning rakkude ja kromosoomide jagunemine mitoosis ja meioosis. [[Tsentrosoom]] on mikrotuubulite orientatsiooni koordineeriv organell.
== Prokarüootide tsütoskelett ==
Kuigi algselt arvati, et tsütoskelett esineb ainult eukarüootsetel rakkudel, on praeguseks eukarüootide rakuskeleti valkude homolooge leitud ka mitmetel [[Prokarüoot|prokarüootidel]]<ref name=Shih>{{cite journal |author=Shih YL, Rothfield L |title=The bacterial cytoskeleton |journal=Microbiol. Mol. Biol. Rev. |volume=70 |issue=3 |pages=729–54 |year=2006 |pmid=16959967 |doi=10.1128/MMBR.00017-06 |pmc=1594594}}</ref>.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tsütoskelett"