Valter Külvet: erinevus redaktsioonide vahel

SporditegevustSpordiga alustashakkas tegelema ta isa juhendusel, aastast [[1982]] oli [[Fred Kudu]] treeningualunetreenitav. Juba 14-aastaselt tuli ta [[NSVL|NSV Liidu]] noortemeistriks kaheksavõistluses.

*[[1987]] NSVLNSV Liidu meister

Valter Külvet oli Eesti meister kümnevõistluses 1981., 1994. ja 1995. ning ka [[kettaheide|kettaheites]] 1986. ja 1991. aastal. Ta kuulus ka Eesti meisternelikusse 4x100 m teatejooksus aastatel 1985 kuni 19881985–1988.

Külveti isiklik rekord kümnevõistluses oli [[3. juuli]]l [[1988]] aastal [[Minsk]]is saavutatud '''8506 punkti''' (alade kaupa: (100 m jooks 11,05, kaugus 7.35, kuul 15.78, kõrgus 2.00, 400 m jooks 48,08, 110 m tõkkeid 14,55, ketas 52.04, teivas 4.60, oda 61.72, 1500 m 4.15,93). See oli maailma hooaja teine tulemus prantslase [[Christian Plaziat]]' (8512 punkti) järel. Tulemus püsis Eesti rekordina 1995. aasta maini, mil [[Erki Nool]] saavutas [[Götzis]]es 8575 punkti. Valter Külvet on tulemusega '''8506''' kõigi aegade kolmas eesti kümnevõistleja Erki Noole (8815) ja [[Kristjan Rahnu]] (8526) järel. Külveti paremuselt teine tulemus oli 1987. aastal [[Tallinn]]as tehtud 8332 punkti.

Oma ainsalainsatel olümpialolümpiamängudel [[Sŏul]]is [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988.]] aastal kogus Külvet esimesel päeval 4037 punkti, teise päeva avaala 110 m tõkkejooksu aga pidi katkestama jalavigastuse tõttu. Katkestamisega olid lõppenud ka varasemad tiitlivõistlused – Euroopa meistrivõistlused 1986. ja maailmameistrivõistlused 1987. aastal.

Aastal 1992 oli Külvetil [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiaksolümpiamängudeks]] täidetud küll A-norm täidetud, kuid Eestit saadeti esindama siiski [[Erki Nool|Nool]] ja [[Andrei Nazarov|Nazarov]].