Osmanite riik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
133. rida:
[[1523]]. aastal vallutasid sultan [[Suleiman I]] Toreda väed ka [[Rhodos]]e saare, tema ajal muutus Türgi [[Vahemeri|Vahemere]] tugevaimaks merevõimuks, see sai tugeva hoobi alles [[1571]]. aastal, viis aastat pärast Suleimani surma, kui türklased kaotasid [[Lepanto merelahing]]u.
 
[[1551]]. aastal ründasid osmanid arvukate jõududega Maltat, ent ei suutnud vallutada [[Malta ordu]]vägede poolt kaitstud saart, kuid vallutasid [[Tripoli]] linna [[Põhja-Aafrika]]s. [[1565]]. aasta kevadel ründas kolmekümnetuhandeline osmanite armee kuutsada Maltal asuvat rüütlit, kellel olid abiks veel seitse tuhat muud sõdurit. Malta ordut toetas merelt Hispaania laevastik. Suve lõpuks pidid osmanid edutult taganema. Malta ordu laevastik arenes Euroopa merekilbiks, kindlustades Euroopa kristlaste alustele kaitse ja rünnates vaenlaste laevu – [[17. sajand]]i esimesel poolel saavutasid ordurüütlid kaheksateist suurt võitu vaenlaste üle, ordu laevastikku peeti parimaks Vahemerel.
 
===Vahemeresaarte vallutamine ja Püha Liiga sõda===
143. rida:
 
{{vaata|Poola–Türgi sõda (1485–1503)}}, ''[[Poola–Türgi sõda (1620–1621)]]'', ''[[Poola–Türgi sõda (1633–1634)]]'', ''[[Poola–Türgi sõda (1666–1671)]]'', ''[[Suur Türgi sõda]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)]] ja [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)]]''
 
===Vene-Türgi sõjad===
 
Osmani impeerium, mis oli [[15. sajand|15]].–[[16. sajand]]il vallutanud [[Balkani poolsaar]]e ja [[Must meri|Musta mere]] ümbruse pidas [[17. sajand|17.]], [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il korduvalt sõdu [[Vene tsaaririik|Vene tsaari-]] ja [[Vene keisririik|Vene keisririigiga]].
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1676–1681)}}, ''[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)]]'', ''[[Aasovi sõjakäigud]] (1695 ja 1696)'', ''[[Vene-Türgi sõda (1710–1713)]]''
 
===Suur Türgi sõda===
[[File:Eyalet of temesvar1699.png|pisi|left|Poliitiline olukord aastal 1699 (pärast Karlowitzi rahu sõlmimist). [[Habsburgide monarhia]] alad on tähistatud helesinise, helehalli ja oranžiga ning Osmanite riigi valdused on tähistatud roosa, helerohelise ja tumehalliga.]]
 
[[File:Eyalet of temesvar1699.png|pisi|left|Poliitiline olukord aastal 1699 (pärast Karlowitzi rahu sõlmimist). [[Habsburgide monarhia]] alad on tähistatud helesinise, helehalli ja oranžiga ning Osmanite riigi valdused on tähistatud roosa, helerohelise ja tumehalliga.]]
{{vaata|Suur Türgi sõda}} ''(1683–1697), [[Karlowitzi rahu]]''
[[Püha Liiga (1684)|Püha Liiga]] ja Osmanite riigi vahelise Suure Türgi sõja lõpetanud [[Karlowitzi rahu]] tähistas Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas [[Kesk-Euroopa]]s ja nende impeeriumi languse algust. Pärast sajanditepikkust laienemist oli tegemist esimeste territoriaalsete kaotustega Osmanite riigi jaoks. [[Habsburgid]] said Osmanite riigilt [[Eğri ejalet]]i, [[Varati ejalet]]i, suure osa [[Budini ejalet]]ist, [[Temeşvari ejaleti]] põhjapoolse osa ja osa [[Bosnia ejalet]]ist. Need alad vastasid suurele osale [[Ungari kuningriik|Ungari]], Bosnia ja Hertsegoviina, [[Horvaatia kuningriik (Habsburgide)|Horvaatia]] ja [[Slavoonia kuningriik|Slavoonia]] aladele. [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania vürstkond]] jäi nimeliselt küll sõltumatuks, kuid oli siiski Austria kuberneride otsese valitsemise all. Poola sai tagasi [[Podoolia]]. Veneetsia sai suurema osa [[Dalmaatsia]]st koos [[Morea]]ga ehk [[Peloponnesose poolsaar]]ega.
157. rida ⟶ 151. rida:
Osmanite kätte jäid nii [[Belgrad]] ja [[Temesvári banaat]] (tänane [[Timișoara]]) kui ka süseräänsus [[Valahhia]] ja [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] üle. Karlowitzis kokku lepitud vaherahu alusel kestsid läbirääkimised [[Moskoovia]]ga veel aasta ja kulmineerusid 1700. aasta [[Konstantinoopoli rahu (1700)|Konstantinoopoli rahuga]], millega sultan loovutas Peeter I-le [[Azov]]i piirkonna. Moskoovia oli aga 11 aastat hiljem sunnitud need alad pärast ebaõnnestunud [[Pruti jõe sõjakäik]]u sõlmitud [[Pruti rahu]] Osmanite riigile tagasi andma.
 
===Vene-Türgi sõjad===
 
Osmani impeerium, mis oli [[15. sajand|15]].–[[16. sajand]]il vallutanud [[Balkani poolsaar]]e ja [[Must meri|Musta mere]] ümbruse pidas [[17. sajand|17.]], [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il korduvalt sõdu [[Vene tsaaririik|Vene tsaari-]] ja [[Vene keisririik|Vene keisririigiga]].
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1676–1681)}}, ''[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)]]'', ''[[Aasovi sõjakäigud]] (1695 ja 1696)'', ''[[Vene-Türgi sõda (1710–1713)]]''
===Põhjasõda===
Põhja-Euroopas toimunud [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] oli Osmani impeerium Rootsi kuninga [[Karl XII]] liitlane, kuid ei osalenud aktiivselt sõjategevuses. Alles [[Poltava lahing]]u kaotuse järel [[1709]]. aastal, kui Karl XII ja [[Ivan Mazepa]] põgenesid [[Türgi]] valdustesse, saatis [[Vene tsaar]] [[Peeter I]] oma saadiku [[Kostantiniyye]]sse ning nõudis Karli väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter oma väega Osmanite riiki. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. [[Pruti rahu]]ga kohustus Peeter loovutama [[Azovi kindlus]]e ning tõmbuma tagasi kasakate aladelt.