Redaktsioon: 1. veebruar 2019, kell 14:34 redigeeri Miacek (arutelu \| kaastöö) 2276 muudatust algus ka, muidu on kuidagi kummaline, pigem juba vajadusel mujal pöördumise teksti lühendada Märgis: Teksti peitmine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. veebruar 2019, kell 14:35 redigeeri eemalda Miacek (arutelu \| kaastöö) 2276 muudatust PResümee puudub Märgis: Teksti peitmine Uuem muudatus →
3. rida: Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks. Ülemnõukogu hääletas Jeltsini tagandamise poolt ja andis volitused üle Rutskoile. Seejuures tuleb märkida et 23. oktoobril kell 10 alanud erakorralisel rahvasaadikute kongressil puudus [[kvoorum]]: selle saavutamiseks puudununud rahvasaadikute mandaadid lihtsalt tühistati<ref>http://www.yeltsincenter.ru/author_comment/release/na-tretii-den-posle-ukaza</ref>. Seejärel tagandati Kongressi erakorralisel istungil Jeltsin veel kord ametist ning tema kohustused läksid üle asepresident [[Aleksandr Rutskoi]]le. Ülemnõukogu ja rahvasaadikute kongressi saadikud ja nende pooldajad isoleeriti miilitsa ja sõjaväe poolt hoonesse ja selle juures olevale väljakule. Elutegevust tagavad kommunikatsioonid lõigati läbi. Esimese seadlusena "presidendi ametis" allkirjastas Rutskoi seadluse "Kriminaalvastutusest konstitutsioonilise korra rikkumise eest" ("Об уголовной ответственности за нарушение конституционного строя"). Seadlus nägi muu hulgas ette ka [[mahalaskmine\|mahalaskmise]]<ref>http://www.yeltsincenter.ru/author_comment/release/na-tretii-den-posle-ukaza</ref>. [[3. oktoober\|3. oktoobril]] murdsid [[Aleksandr Rutskoi]] ja [[Ruslan Hasbulatov]]i relvastatud pooldajad piiramisrõngast läbi ning algasid Ülemnõukogu pooldajate kokkupõrked miilitsa ja sõjaväega. Rutskoi kutsus Ülemnõukogu rõdult miitingulisi üles moodustama salku ja vallutama "veel täna" tormijooksuga linnavalitsust ja Ostankinot; Hasbulatov kutsus üles "vallutama tormijooksuga Kremlit usurpaatori ja [[kurjategija]] Jeltsiniga" ja vangistama "kogu tema müüdava kliki maa alla". Seejärel hõivati Moskva linnapea büroo; üks ründajate juhtidest, kindral [[Albert Makašov]] deklareeris rahuoluga: "Ma vallutasime selle neetud linnavalitsuse! [...] Ja enam ei tule meie maale enam kunagi ei meere, ei peere, ei sööre, ei t..apäid!" ("ni merov, ni perov, ni serov ni h..ov!")<ref>https://www.youtube.com/watch?v=0ZeVTGvI76k</ref>. 16:00 kirjutas Boriss Nikolajevitš Jeltsin alla seadlusele erakorralise seisukorra kehtestamisest Moskvas<ref>Указ президента Российской Федерации от 3 октября 1993 № 1575 [http://giod.consultant.ru/documents/1196976 «О введении чрезвычайного положения в Москве»]</ref>. Kommunist Albert Makašovi juhtimisel püüti tormijooksuga vallutada telekompanii "Ostankino" hooneid. Hukkus 32 inimest. [[Jegor Gaidar]] pöördus Jeltsini ja demokraatia pooldajate poole, kutsudes neid tulema oma relvadega kaitsma [[Moskva Kreml]]i ja Moskva nõukogu, et "riik ei muudetaks taaskord aastakümneteks tohutuks [[koonduslaager\|koonduslaagriks]]"<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=lqPLUz1Mlfg Gaidari pöördumine]</ref>. Venemaa TV edastas saateid salajasest kohast Moskva lähedal, mis oli ette nähtud tuumasõja puhuks. 4. oktoobril sisenesid Moskvasse Jeltsinile lojaalsed väeüksused. Jeltsin ~~märkis~~sõnas oma 4. oktoobri hommiku pöördumises Venemaa kodanike poole:<blockquote>Ma pöördun teie poole raskel hetkel. Venemaa pealinnas kõlavad lasud ja voolab veri. Kogu riigist kokku veetud sõjardid, keda mahitab Valge Maja juhtkond, külvavad surma ja hävingut. Tean, et paljudele teist oli see öö unetu. Tean, et te mõistsite kõike.[...] Need, kes astusid üles rahumeelse linna vastu ja vallandasid veresauna, on kurjategijad. Kuid see ei ole ainult üksikute [[bandiit]]ide ja [[pogromm]]itegijate kuritegu. Kõik, mis toimus ja seni veel toimub Moskvas, on eelnevalt planeeritud relvastatud mäss. Selle organiseerisid kommunistlikud revanšistid, fašistlikud peamehed, osa endiseid saadikuid, nõukogude esindajaid.<br>Läbirääkimiste suitsukatte all kogusid nad jõude, kogusid bandiitlikke salku palgasõdureist, kes on harjunud mõrvade ja omavoliga. Tühine punt politikaane üritas jõuga sundida peale oma tahtmise kogu riigile. Vahendid, mille abil nad tahtsid valitseda Venemaad, on paljastatud kogu maailmale. Need on: [[künism\|küüniline]] vale, äraostmine. Need on munakivid, teravdatud raudvardad, automaadid ja kuulipildujad.<br>Need, kes vehivad [[punalipp\|punaste lippudega]], kastsid taas kord Venemaa verre. Nad lootsid ootamatuse peale, selle peale, et nende jultumus ja pretsedenditu julmus külvavad hirmu ja segadust.[...]<br>Ma pöördun Venemaa kodanike poole. Relvastatud fašistlik-kommunistlik mäss Moskvas surutakse maha võimalikult kiire aja jooksul. Venemaa riigil on selle jaoks vajalikud jõud.[...]<br>Sügav kummardus teile.<ref>[http://1993.sovnarkom.ru/KNIGI/PAVLOVSK/chron141-3.htm President Jeltsini pöördumise tekst]; [https://www.youtube.com/watch?v=GERxlYw5d2k katkend videopöördumisest]</ref></blockquote> Ülemnõukogu hoone ([[Moskva Valge Maja]]) piirati ümber, seda tulistati tankimürskudega ning hoone süttis. Aleksandr Rutskoi kasutas Ehho Moskvõ ajakirjaniku satelliittelefoni<!-- või nimetati taolist aparaati kuidagi teisiti?-->, et kutsuda üles lendureid viivitamatult tulema appi Ülemnõukogu hoone juurde demokraatia ja hukkuvate inimeste kaitseks, väites, et eelneval päeval olevat Ostankino juures "rahumeelsel demonstratsioonil" tapetud üle 300 inimese<ref>https://echo.msk.ru/blog/varfolomeev/1168854-echo/</ref>. Samuti kontakteerus Rutskoi Konstitutsioonikohtu esimehe Valeri Zorkiniga. Tsitaat: <blockquote>Kas tõesti ei saa sa aru, et me oleme elavad tunnistajad? Ellu nad meid ei jäta! Ma palun sind, helista saatkonda.[...] Ma anun sind, Valera, sa oled ju usklik. Sa saad ju aru, j... tvoju mat! [...] Ma palun sind: helista välisriikide saatkondadesse!<ref>https://echo.msk.ru/programs/otgoloski/1557082-echo/</ref></blockquote> Kokku hukkus kriisi käigus üle 100 inimese. 4. oktoobri pärastlõunal alistusid opsoitsionäärid pärast läbirääkimisi grupiga Alfa, mis oli Jeltsinilt saanud käsu vallutada hoone tormijooksuga. Ülemnõukogu juhid eesotsas [[Aleksandr Rutskoi]] ja [[Ruslan Hasbulatov]]iga arreteeriti. Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu esimees Zorkin sunniti mõne päeva pärast tagasi astuma (Jeltsini administratsioon olevat vastasel korral ähvardanud avada tema vastu kriminaalasja "õigusliku aluse loomisest Hasbulatovi-Rutskoi ekstremistliku tegevuse jaoks"). Pärast Ülemnõukogu vallutamist olevat Rutskoi kabinetist leitud seadlus selle kohta, kes tulevat viivitamatult arreteerida, Valgesse Majja toimetada ja kellega tuleks arved õiendada. Nimekirjas olid muu hulgas Tšernomõrdin, Filatov, Lužkov, Tšubais, Kozõrev, Šumeiko, Koržakov, Barsukov, Kostikov, Poltoranin - kokku 19 inimest<ref>http://www.yeltsincenter.ru/author_comment/release/na-tretii-den-posle-ukaza</ref>. Kogu täidesaatev ja seadusandlik võim koondus pärast mässu mahasurumist kuni uue parlamendi valimisteni Jeltsini ja Venemaa valitsuse kätte.

1992.–1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal: erinevus redaktsioonide vahel