Uus-Meremaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
64. rida:
[[Pilt:Topography of new zealand.jpg|right|thumbnail|upright|Uus-Meremaa füüsiline kaart]]
 
Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km².<ref name="eO4L6" /> TaUus-Meremaa on pisut väiksem [[Itaalia]]st ja [[Jaapan]]ist ning pisut suurem [[Suurbritannia]]st.
 
Kaks suuremat saart on [[Põhjasaar]] (inglise ''North Island'', maoori ''Te Ika a Maui'') ja [[Lõunasaar]] (''South Island'', ''Te Wai Pounamu''). Neid lahutab [[Cooki väin]], mis on kitsaimas kohas 20 km laiune.
89. rida:
 
===Pinnamood===
Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel kulgevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud Tararua (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), Ruahine (Mangaweka, 1733 m), Raukumara (Hikurangi, 1755 m). Suuremat osa saare keskosast hõlmab vulkaaniline platoo, kus paikneb ka saare kõrgeim tipp [[Ruapehu|Mount Ruapehu]] (2797 m) ning riigi suurim järv [[Taupo järv|Taupo]]. Saare lääneranniku läheduses on lumemütsiga kaetud kustunud vulkaan [[Mount Egmont]] (Taranaki, 2518 m). Saare ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
 
Lõunasaar on saartest suurim. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas [[Lõuna-Alpid]] (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 üle 3000 m kõrgust tippu, neist kõrgeim on [[Aoraki]] ehk [[Mount Cook]] (3724 m). Mäestikus esineb liustikke, neist pikim (23,5 km) on Tasmani liustik. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Saare lõunaosas on pikki sügavaid [[fjord]]e ja mägedevahelisi kitsaid orge.
115. rida:
Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ja [[Ida-Austraalia hoovus]]e toodud suhteliselt soojad veed.
 
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse tihti ka üle 30 °C. EnamikesEnamikus piirkondades jaotuvad sademed ühtlaselt terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemates piirkondades. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris.
 
Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. Seetõttu on kliima lääne-ida suunal kontrastsem kui põhja-lõuna suunal.
198. rida:
Uus-Meremaa toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.{{lisa viide}}
 
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. [[1973|1973.]] aastal liitus Ühendkuningriik [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teisedmuud tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise [[majanduskriis]]ini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja [[Lääne-Euroopa]]s.
 
2010. aastal oli [[töötuse määr]] 6,5%.<ref name="cia" />
263. rida:
1500 rändas grupp maoore Uus-Meremaalt ligikaudu 800 km kaugusel paiknevatele [[Chathami saared|Chathami saartele]], kus kujunes välja [[morioorid|moriori]] kultuur.<ref name="Moriori" />
 
Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumideks, mida nimetati “rohedeks” ja mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). [[Maoorid]] kohanesid nende troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde [[moa]]sid, mis peagi välja surid. Nad näitasid üles suurt nupukust, kohandades oma troopilise põllumajanduse tehnoloogiat selles mõõdukas kliimas, kultiveerides edukalt [[taro]]t, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju teisimuid taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on [[Banksi poolsaar]]e lõuna saartel. Kui põhjas oli neid taimi väga kerge kasvatada, siis lõunas Lõunasaarel olid need sooja kliima taimed ebapraktilised. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.
 
Teadaolevalt tõi esimesed eurooplased Uus-Meremaale [[Abel Tasman]], kes seilas [[1642]]. aastal mööda Lõunasaare ja Põhjasaare läänerannikut. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast, mida [[Jacob Le Maire]] nägi Tšiili rannikul [[1616]]. aastal. Nimetus "riigistatud maa" tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna [[Zeeland]] järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui [[Hendrik Brouwer]] 1643. aastal tõestas, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten [[James Cook]] nimetas selle saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas saarte ulatuslikke vaatlusi 1769. aastal, muutes need Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780. aastate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. [[Musket]]ide ettevõtluskaubandus iwide (Maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu Maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine, kuid pingeline suguharudevaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide sõda, mis lõppes alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud.