Vere hüübimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin teksti, fakte. |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}
'''Vere hüübimine''' on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt [[vereliistak]]utest ained ([[kaltsium]]i [[ioon]]id, [[ensüüm]]id, [[fibrinogeen]]), mis ahendavad vigastuskohas [[veresoon]]i. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge [[tromb (meditsiin)|tromb]], mis vähendab haavast verejooksu. Vere hüübimine on vajalik, et vältida liigset verejooksu, see kaitseb ka haava [[bakter]]ite eest.
24. rida ⟶ 25. rida:
== Vere hüübimise kaskaad/rada ==
Eristatakse kontaktist algavat hüübimisrada (nimetatakse ka sisemiseks rajaks) ning [[Koefaktor|koefaktorist]] (''tissue factor'') algavat hüübimisrada (nimetatakse ka väliseks rajaks), mille mõlema lõpp-tulemuseks on [[fibriin]]<nowiki/>i teke ühises hüübimisrajas. Siiani on arvatud, et mõlemad hüübimisteed on võrdse olulisusega, kuid nüüdseks on näidatud, et primaarseks on siiski väline hüübimisrada (koefaktori rada) <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Palta S, Saroa, R and Palta A|URL=Sanjeev Palta, Richa Saroa, and Anshu Palta1|Pealkiri=Overview of the coagulation system|Väljaanne=Indian J Anaesth.|Aeg=2014|Kasutatud=}}</ref>.
[File:Vere hüübimise skeem.jpg|thumb|Vere hüübimise sisemise, välimise ja ühise raja lihtsustatud skeem ning erinevad faasid vere hüübimises.]]
Sisemine hüübimisrada aktiveeritakse veresoone vigastamisel endoteeli rakkude pinnale tekkinud kollageeni ja väline rada endoteeli rakkudest vabanenud koefaktori poolt. Vere hüübimisradade jaotamine kaheks on siiski illustratiivne ning tänapäeval eristatakse hüübimisprotsessis erinevaid faase: esmane, amplifitseerimise ehk kiirendamise faas, propageerimise ehk intensiivse hüübimise faas ja trombi stabiliseerimise faas <ref name=":0" />.
[File:Vere hüübimise skeem.jpg|thumb|Vere hüübimise sisemise, välimise ja ühise raja lihtsustatud skeem ning erinevad faasid vere hüübimises.]]
Hüübimisrajad ehk kaskaadid on reaktsioonide jada, milles aktiveeritakse seriini proteaasi [[sümogeen]] (inaktiivne ensüümi prekursor) ja vastav ko-faktor ([[Glükoproteiinid|glükoproteiin]]) ja seejärel toimivad nad [[Katalüsaator|katalüsaatorina]] järgmisele reaktsioonile kaskaadis/rajas ning tulemuseks on ristseotud fibriini moodustamine. Vere hüübimisfaktoreid tähistatakse Rooma numbritega, kusjuures „a“ märge numbri juures tähendab aktiveeritud hüübimisfaktorit.
Enamus hüübimisfaktoritest on ensüümid, [[seriini proteaas]]<nowiki/>id, mis moduleerivad järgnevaid valke vere hüübimisrajas. Erandlikult on koefaktor, VIII ja IX hüübimisfaktor glükoproteiinid ja XIII hüübimisfaktor on transglutaminaas. Hüübimisfaktorid tsirkuleerivad veres inaktiivsete sümogeenidena <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Pallister CJ, Watson MS|pealkiri=Haematology|aasta=2010|koht=|kirjastus=Scion Publishing|lehekülg=}}</ref>.
=== Koefaktorist algav hüübimisrada (väline hüübimisrada) ===
| |||