Kiri heebrealastele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Uue Testamendi raamatud}}
'''Kiri heebrealastele''' ([[lühend]] '''Hb''') on [[Piibel|Piibli]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] kaanoni 19. raamat. Sellele eelneb [[Pauluse kiri Fileemonile]] ja järgneb [[Jaakobuse kiri]]. Kiri on kirjutatud [[koinee]]s.
== Autorsus ==
Raske on öelda, kes on Heebrea kirja autor, kuna tekstist see välja ei tule. Juba ammusest ajast peeti Heebrea kirja [[Paulus]]e kirjaks. Läänes oli ta küll tuntud, kuid 350.aastateni ei peetud teda Pauluse omaks ega arvatud [[kaanon]]isse. Alles [[Idakirik]]u mõjul võeti 350. ja 400. aastate vahel Pauluse kirjana kaanonisse.<ref name="Lohse" />
Kirja autorluse oletamisel on kaalutud järgmisi võimalusi:
Traditsiooniline vaade- Paulus on kirja autor. Heebrea lõpp sisaldab Pauluse kirjadele omaseid isiklikke teateid, tervitusi, manitsusi. 13:23 mainitakse Timoteost, kes kuulus [[apostel|apostli]] laiemate kaastööliste hulka. Seega justkui saaks tõestada, et Heebrea [[teoloogia]] on võrreldav Pauluse omaga. [[Kristus]]e lepitussurmaga on rajatud uus leping, mis tuli vana asemele. Kristusel oli juba enne lihaks saamist jumalik ülevus. [[Heebrea kiri]] tunnistab Kristuse olevat käsu lõppu, pidades silmas kultuslikku käsku, nii väidab ka Paulus, pidades silmas [[Toora]]t tervikuna.<ref name="Lohse">E. Lohse: Uue Testamendi tekkelugu. EÜS Kirjastus, 1994 (tõlge saksakeelsest teoset, 1979)</ref>
Kuid suuremad kui sarnasused Pauluse ja Heebrea kirja vahel on nende erinevused. Heebrea kirja keel ja stiil erinevad oluliselt Pauluse omast. Heebrea kreeka keel on kõrgstiili keel, laused hoolikalt viimistletud <ref name="Lohse" />.
[[Vana Testament| Vana Testamendi]] tsitaadid ei alga Heebrea kirjas kunagi Pauluse poolt tarvitatud vormelitega vaid: Jumal, tema Poeg, Püha Vaim, prohvet ütleb. <ref name="Lohse" />
Hb 2:3 järgi kuulub autor nende Jeesuse [[jünger|jüngrite]] hulka; Paulus aga rõhutab oma sõltumatust [[Jeruusalemm]]a algapostlitest (GI 1-2). <ref name="Lohse" />
Olulisi erinevusi kristoloogias. Jeesusele omistatud ülempreestri tiitlit ei tarvita Paulus kusagil. Heebrea kõneleb Jeesuse ülestõusmise asemel enamasti Kristuse üles minemisest, mille kaudu ta on saanud ülempreestriks. Hb kirjas puudub vormel en Christo. <ref name="Lohse" />
Kui Paulus Kirjas Roomlastele 10:4 kõneleb Kristuse kui käsu lõpust, nii et käsk lunastusteena on alatiseks kaotanud kehtivuse, peab Hb sel puhul silmas ainult käsu kultuslikke sätteid. Hb kirja autori jaoks ei eksisteeri enam probleemi käsu tähtsusest lunastusele. Käsk on tema meelest ilmutuse madalam aste, mis on jäetud selja taha. Neist erinevustest järgneb, et Heebrea kirja ei saa kaudselt ega otseselt omistada Paulusele (või mõnele Pauluse õpilasele). Vastuolu Paulusega on märganud [[Luther]], kui ta oma eessõnas septembri piiblile 1522.a. tõstis esile teise meeleparanduse keelamise Heebrea kirjas kui vastuolulise evangeeliumidele ning Pauluse kirjadele, tunnustas Hb kirja olevat peene epistlina, mis kirjast lahtudes kõneleb meisterlikult ja põhjalikult Kristuse preesterlusest. <ref name="Lohse" />
Aleksandria Klemens oletab, et Luukas võiks olla Pauluse poolt heebrea keeles kirjutatud kirja tõlkijaks. See arvamus ei pea paika, sest Heebrea kiri ei saa olla tõlge heebreakeelsest algupärandist. <ref name="Lohse" />
Juba [[Origenes]]ele oli teada [[hüpotees]], et Rooma Klemens on kirjutanud Hb. Kuid ka see ei pea paika. <ref name="Lohse" />
[[Tertullianus]]est peale on oletatud Hb autoriks Barnabast. Et Barnabas oli leviit Küproselt, siis arvati, et tema võis olla suuteline üksikasjaliselt kirjeldama Vana Testamendi kultust. Seegi ettepanek pole muud kui oletus. <ref name="Lohse" />
Teisiti pole lugu ka korduvalt valjendatud oletusega, et Hb võiks olla koostatud Apollose poolt. Aleksandrialasena oli Apollosel
kindlasti reetori ja kirjatundja haridus. Sellegi poolest ei ole võimalik tõestada, et temalt pärineksid Hb kirjanduslikud arutlused. <ref name="Lohse" />
Sama alguparane kui fantastiIine on A. v. Harnacki oletus, et Hb kirja on koostanud abielupaar Aquila ja Priscilla- sellest
on tingitud "meie"-vormi kasutamine. Et aga naisterahva autorlus tekitas pahandust, olevat juba varakult eemaldatud praescriptum
ning salatud maha, et naine on selle targa raamatu autoriks. <ref name="Lohse" />
Ükski neist oletustest ei anna probleemile rahuldavat lahendust. Kirja autor nähtavasti jääbki teadmatuks. Seepärast tuleb jääda juba
Origenese poolt väljendatud seisukohale, et [[Jumal]] üksi teab, kes on kirjutanud Heebrea kirja. Kuid autori teoloogiline hoiak on selge. Ta tahab teist [[kristlane|kristlaste]] sugupõlve aidata katsumuste ning väsimise vastu, püüdes oma teoloogilises töös iseloomustada [[usk]]u kui kristlaseks olemist.<ref>Donald A. Hagner: The New Testament: a historical and theological introduction. Grand Rapids (Mich.): Baker Academic, 2012</ref>
== Tekkelugu ==
Kirja koostamisaega saab ligikaudselt määrata. Kirjas on kirjeldatud on templikultust, mis aga ei eelda, et [[tempel]] oleks sellel perioodil alles. Autori argumentidest ei selgu, kas on kirjutanud enne või pärast 70.a. Seega saab argumenteerida vaid kirja põhjal. Samas on Heebrea [[I sajand]]i lõpu poole juba tuntud. Autor ning tema lugejad kuuluvad [[kristlased|kristlaste]] teise põlvkonda (2:3), seepärast tuleb kirja tekkimisajana kõige enam kõnealla aeg 80. ja 90.a. vahel. Aga kuna kirjas on ka viiteid Jeruusalemma templiteenistusele just [[olevik]]us, siis on kirja heebrealastele tavaliselt [[dateering|dateeritud]] aega enne templi hävitamist [[70]]. aastal <ref>Hb 10:2</ref>.
Ei ole teada kindlalt, kellele kiri on kirjutatud. Kui vaadata konteksti, siis kristlastele, kes olid haaratud Juudi kultuuri väärtustest. Seega arvatavasti kirjutati heebrealastele, kes olid pöördunud paganate grupp ning nad olid kogenud tagakiusu oma kristliku usu tõttu. Autor kirjutab kirja, kuna tahab demonstreerida, et kristlus on parem, ülem [[judaism]]ist. Autor kartis, et heebrealased pöörduvad judaismi tagakiusu pärast. Ehk siis kiri on kirjutatud juudakristlastele, nende kalduvuse pärast kristlusest judaismi tagasi pöörduda. Suur viga oleks vahetada kristlus judaismi vastu välja, sest need, kes on hüljanud [[Jumal]]a poolt pakutud päästest on tõsises ohus <ref name="Ehrman">Bart D. Ehrman: The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings. New York, Oxford: Oxford University Press, 2000</ref><ref name="L.Timothy">Luke Timothy Johnson. The New Testament. A Very Short Introduction. Oxford University Press, 2010 </ref>
Kirja tsiteerib esimesena Rooma piiskop Clemens I.<ref>[https://www.jstor.org/stable/3260000?seq=1#metadata_info_tab_contents First Clement Called Forth by Hebrews]</ref>
== Sisu ülevaade ==
Kiri heebrealastele koosneb 13 peatükist, mis jagunevad 303 salmiks. Koosneb kahest põhiosast.
*Esimene põhiosa kirjeldab Jumala ilmutust ülevuse Pojast (1:1-4:13):
**Poeg kui lõpliku ilmutuse kandja (1:1-14),
**Meie vastutuse suurus (2:1-4),
**Poja alandamine eeltingimusena tema ülempreesterliku ameti täitmiseks (2:5-18),
**Poja ülevus Moosese suhtes (3:1-6),
**manitsus mitte jääda ilma Jumala rahust (3:7-4,13).
*Teine põhiosa kõneleb Jeesusest kui õigest ülempreestrist (4:14-10:18):
**Kõigi ülempreestri ameti eelduste täitumine Jeesuses (4:14-5:10),
**Hoiatus langemise eest, sest teine pöördumine pole võimalik (5:11-6:20).
**Õpetus Jeesusest kui tõelisest ülempreestrist (7:1-10:18):
***Jeesus on täiuslik ülempreester Melkisedeki laadis (7),
***Jeesus on ülempreester taevases pühamus ning uue lepingu vahendaja (8),
***Ülempreestri ohver (9),
**Vana Testamendi ohvri puudulikkus Kristuse ohvri kõrval (10:1-18).
Mahukale õpetuslikule osale järgneb pikk lõik.
*Julgustused usu säilitamiseks Hb 10:19–12:29
**Oht usust taganemiseks Hb 10:19–31
**Julgustus edasiminemiseks usus Hb 10:32–39
**Usu mõiste(usust ja uskujatest muistsel ajal)Hb 11:1–40
**Jeesus eeskujuna Hb 12:1–4
**Distsipliini idee Hb 12:5–13
**Manitsus Jumala juurde jäämiseks Hb 12:14–29
*Lõpumanitsused Hb 13:1–19
*Tervitused ja õnnistussõnad
==
Kirja autori mõte on näidata [[Mooses]]e õpetuse tõelist eesmärki ja tähendust ning selle sümboolset ja ajutist iseloomu. Ta selgitab, et [[leviidid|leviitide]] [[preester]]lik [[teenimine]] kuulutas ette [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] teenimist ning et [[Käsuõpetus|Seadus]]ega ette nähtud [[ohver|ohvrid]] kuulutasid ette [[Ristilöömine|Ristilöömist]]. Sellepärast ei olnud [[evangeelium]] mõeldud selleks, et Moosese [[käsuõpetus]]t teisendada, vaid selleks et seda asendada ja tühistada.▼
Kirja autori mõte on näidata Moosese õpetuse tõelist eesmärki ja tähendust ning selle sümboolset ja ajutist iseloomu. Teos kehastab juutide seadust kui ebatäiuslikku, kuna ei ole võimeline täitma oma ülesannet inimeste õigeks saamiseks Jumala ees. Juba Vana Testamendi [[prohvet]]id ennustasid ja kuulutasid, et Jumal loob uue lepingu, kuna vana ei olnud enam suuteline tegemaks seda, mis vaja. Uus seadus oli nähtav Moosese seadustes ja sai reaalsuseks Jeesuse ristitööle. Vana on möödunud ja usklikud peavad kinni pidama uuest. <ref name="Eduard" />
Kiri heebrealastele annab [[usk|kristliku usu]] mõiste <ref>Hb 11:1</ref>.▼
▲Kirja
kirjas maalitakse meile pilt Jeesusest kui kõrgeimast preestrist, kes on ''läbinud taevaste taevad'' ning selle kaudu avanud inimestele tee Jumala juurde.
Kiri annab ka julgustust usklikele tagakiusule vastu panema ning jääma kindlaks sellele, mida nad on Kristusest uskunud.<ref name="Ehrman" />.
==Erinevad vaated Jeesusele==
Umbes [[teine sajand|teisel sajandil]] hakkasid [[kristlased]] vaidlema selle üle, kas [[Jeesus]] oli Jumal või inimene või mingil viisil hoopis mõlemat. Kirja Heebrealastele on sellistes tebatides kasutatud erinevatel juhtudel. Kirjas on kohti, kus esineb kõrgendatud vaade Jeesusele ning sellist vaadet ei leia peaagu et kusagilt mujalt Uuest Testamendist. Mujal Uues Testamendist on Jeesust selgesõnaliselt ''Jumalaks'' kutsutud väga harva, kui üldse(siiski öeldud ''Jumala Poeg'').
Heebrealastele 1:8 on viide [[Psalmid|Psalmile]], kus arvatakse, et Jumal räägib oma Pojast ja kutsub teda ''Jumalaks'': Aga Pojale ta (Jumal)ütleb, sinu troon, Jumal, seisab igavest ajast igavesti''.
Üks probleeme selle juures on veel see, et kreeka keelest saab seda salmi tõlkida erinevatel viisidel. Näiteks: ''Aga Poeg (Jumal) ütleb, Jumala troon seisab igavest ajast igavesti.''<ref name="Ehrman" />.
Veel tuuakse Heebrea kirjas välja see, et Jeesus oli täielikult inimene. Jeesus läks oma surma suurte karjumiste ja pisaratega, anudes, et Jumal päästaks tema surmast ning ta õppis kannatlikust läbi kannatuste.<ref>[http://lab.piibel.net/?q=Hb+5%3A7-9&bv=EST_97 Hb 5:7-9]</ref>
Ning teine osa kristlasi teisel ja kolmandal sajandil vaidelesid selle üle, et kui on mõlemat tüüpi arvamusi, siis peaks neid kuidagi kooskõlastama, viima vastavusse. Näiteks öeldi, et Jeesus alustas oma elu tavalise inimesena ning sai jumaliku loomuse osaliseks tema ülendamise kaudu (Filiplastele 2:6-10) või et Jeesus oli samal ajal mõlemat- nii Jumal kui ka inimene <ref name="Eduard">Eduard Schweizer: A Theological Introduction to the New Testament. Nashville: Abindon Press, 1991</ref>.
Kahjuks ei saa me aga teada, mida kirja autor ise arvas Jeesusest.<ref name="L.Timothy" />
== Kiri eesti keeles==
[[Georg Müller]]i [[jutlus]]test [[17. sajand]]i algusest on säilinud varasemad teadaolevad [[eesti keel|eestikeelsed]] kirjakohad kirjast heebrealastele.
Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles [[1686]] "[[Wastne Testament|Wastses Testamendis]]" kui "Rahmat Hebrealistille". [[1694]] [[Müncheni käsikiri|Müncheni käsikirjas]] on kiri pealkirjastatud "Ramat Hebräalistele kirjotud" ja [[1739]] Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Ebrea-rahwale kirjotud."
48. rida ⟶ 107. rida:
*[[Donald Cuthrie]]: "'Kiri heebrealastele"'. Logos, 2007.
*[http://www.eestikirik.ee/heebrealaste-kirja-ajalugu-kes-kirjutas-kirja-heebrealastele/ Keijo Nissilä: "Heebrealaste kirja ajalugu: kes kirjutas kirja heebrealastele?" Eesti Kirik 7. jaanuar 2015]
*[https://rsc.byu.edu/archived/selected-articles/authorship-epistle-hebrews Authorship of the Epistle to the Hebrews]
== Välislingid==
*[http://piibel.net/
*[https://www.eki.ee/piibel/index.php?tegevus=viewbibletext&showversion=4&showbook=Hb&done=1 Kiri heebrealastele 1686. aasta "Wastses Testamendis".]
[[Kategooria:Piibel]]
| |||