Müokardi infarkt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EnelinT (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
EnelinT (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida:
Südamelihase [[Infarkt|infarkti]] kulg ja raskusastmed on erinevad ja individuaalsed. Sõltuvad õigeaegsest ja kiirest ravist. „Aeg on südamelihas“ – mida kiiremini reageerida, seda väiksem osa südamelihasest kärbub. Esimesed kaks tundi on kõige olulisemad.
 
Vereringeelundite haigused on peamine suremise põhjus kogu maailmas sealhulgas ka Eestis. Eestis on haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse, kuhu kuulub ka südamelihaseinfarkt, Euroopa keskmisest kaks korda kõrgem. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.infarkt.ee/pildid/aruanded/MIR_2016_aruanne.pdf|Pealkiri=Müokardiinfarktiregistri (MIR) aruanne 2016|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Põhjused ==
 
14. rida:
* Veresoone emboolia
 
Südamelihase infarkti puhul on toimudtoimunud arteri topistumine verega edasikanduva ühe või mitme emboli ehk topisega. Topistunud veresoone alal tekivad verevarustushäired. <ref>{{Netiviide|Autor=Joel Starkopf|URL=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/emboolia/id-309|Pealkiri=Emboolia|Väljaanne=Kliinik.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Uuringud diagnoosi täpsustamiseks ==
30. rida:
== Riskitegurid ==
 
=== Inimese mõjutatavadelustiilist sõltuvad ===
 
* Suitsetamine
 
Südamelihase infarkti haigestumise ohtu suurendab 25–35% tahtmatu ehk passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetamine on südame- ja veresoonkonnale peaaegu (80–90%) sama kahjulik kui aktiivne suitsetamine. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/articles/smoke-free-workplaces-advice-for-employers-to-create-a-healthy-working-environment/view|Pealkiri=Suitsuvabad töökohad. Nõuandeid tööandjatele – tervisliku töökeskkonna loomine|Väljaanne=Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur|Aeg=29/05/2012|Kasutatud=}}</ref>
 
* Suur [[Kolesterool|kolesterooli]] sisaldus veres
 
VeresKui veres on liiga palju kolesterooli, siis see ladestub veresoonte seintele ning soodustab südame-veresoonkonnahaiguste teket.<ref>{{Raamatuviide|autor=Antero Tenhunen, Elmar Hain, Juha Venäläinen, Marja Tihtarinen-Ulmanen, Mervi Holopainen, Parnu Sotkas, Päivi Happonen|pealkiri=Bioloogia Gümnaasiumile I|aasta=|koht=|kirjastus=Avita|lehekülg=39}}</ref>
 
*[[Hüpertensioon|Kõrge vererõhk]]
114. rida:
* Aortokoronaarne šunteerimine ehk südameoperatsioon
 
Südameoperatsioonil moodustatakse umbunud või ahenenud pärgarteri osale kõrvaltee haigelt endalt võetud veeni või arteriga. Jäsemelt võetud veene kasutatakse kõige sagedamini. Rindekerelt võetud arterit peetakse paremaks, sest see toimib kauem, kui jäsemelt võetud veen, millest pooled sumbuvad 10 aasta jooksul. Sageli on vaja moodustada mitmeid kõrvalteid ning tuleb kasutada ka jäsemelt võetud veene. Pärast operatsiooni veedab patsient paar päeva intensiivravipalatis ning nädala möödudes lastakse patsient reeglina koju. <ref>{{Raamatuviide|autor=Toomas Sulling|pealkiri=Südamega südamest|aasta=2017|koht=|kirjastus=Pilgrim raamat|lehekülg=31-34}}</ref>
 
== Tagajärjed ==