Võnkumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
=== Harmooniline võnkumine ===
{{Peamine artikkel|Harmooniline võnkumine}}
Võnkumistest matemaatiliselt kõige lihtsamini kirjeldatavad on süsteemid, kus [[nihe]] tasakaaluasendist ja samaaegne [[kiirendus]] on võrdelised ja võrdvastupidise suunaga (<math>\ddot{x} \propto -x</math>). SelliseidSelliselt kirjeldatavat süsteemi nimetatakse harmooniliseks ostsillaatoriks.<ref>{{Raamatuviide|autor=I. Saveljev|pealkiri=Füüsika 1|aasta=1978|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=175}}</ref> Harmoonilise ostsillaatori võnkumisi nimetatakse aga [[Harmooniline võnkumine|harmoonilisteks võnkumisteks]].
 
* Juhul, kui nihkega võrdvastupidine taastav jõud on ainuke süsteemis mõjuv jõud (puudub sumbuvus ja sundiv jõud) on tegemist [[Lihtharmooniline võnkumine|lihtharmoonilise võnkumisega]]. Lihtharmooniline on näiteks massi võnkumine [[Hooke'i seadus|Hooke'i seadusele]] alluva vedru otsas, kui sumbuvust ei arvestata. Antud nihkeid tasakaaluasendist kirjeldab võrrand <math>x(t) = A\cos(\omega t -\varphi)</math>. Seega on nihe ajas sinusoidaalne, omab kindlat maksimaalset väärtust ehk [[Amplituud|võnkeamplituudi]], kordab ennast kindla aja järel (omab kindla väärtusega [[Võnkeperiood|võnkeperioodi]] <math>T = 2\pi/\omega</math> ja omab [[Algfaas|algfaasi]] <math>\varphi</math>.