Peegelneuron: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P HC: lisatud Kategooria:Kognitiivne neuroteadus |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Makak neonatal imitation.png|thumb|right|
'''Peegelneuron''' (inglise ''mirror neuron'') on niisugune visuomotoorne [[neuron]]i liik mitmete [[loom]]ade [[
Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks [[imiteerimine|imiteerimise]] ja [[empaatia]] mehhanisme, samuti [[keel (keeleteadus)|keele]] omandamist.
Peegelneuronite avastamisel on oluline roll [[Giacomo Rizzolatti]]l ja tema kaasuurijatel. Need avastati [[makaak|makaagi]][[aju]]s: ''[[Cortex praemotorius]]'' es. Need ergastuvad kui ahv sooritab teatud tegevust samal ajal teist indiviidi jälgides (ahvi või inimest).
Hiljem on ahvide mootorneuronite süsteem tuvastatud ka [[inimene|inimestel]].
[[Imik]]ute (inimlapse) mõõtmistulemused võivad näidata, et peegelneuronite võrgustik areneb enne 12. elukuud, ja võib aidata imikul teiste inimeste käitumist mõista.
Peegelneurnid annavad meile vihjeid kaaslaste kavatsuste kohta. Need ei ergastu, kui nähakse kedagi põhjuseta nägusid tegemas. Need ergastuvad kui tajuvad eesmärgi püstitamist, isegi kui see pole lõpule viidud või on muutmisel. [[Armastus]]suhetes tähendavad peegelneuronid seda, et teame koheselt mida meie armastatu tegema hakkab.<ref>[[Sue Johnson|Johnson]] [[2014]]:95.</ref> Seda tõendavad inimeste kehakeele uuringud, inimestel esineb teatavat etteaimatav sünkroonsust suhtlemisel.<ref>[[Joe Navarro]]</ref>
Häiretega peegelneuronite võrgustikus seostatakse [[autism]]i.<ref>Sourya Acharya, Samarth Shukla, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3510904/ Mirror neurons: Enigma of the metaphysical modular brain], J Nat Sci Biol Med. juuli-detsember 2012 ; 3(2): 118–124, doi: 10.4103/0976-9668.101878, PMCID: PMC3510904, veebiversioon (vaadatud 22.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>▼
[[V. S. Ramachandran]] on käinud välja hüpoteesi, et peegelneuronid võivad mängida rolli inimese [[enesetunnetus]]es.
==Viited==▼
{{viited}}▼
▲Häiretega peegelneuronite võrgustikus seostatakse [[autism]]i.<ref>Sourya Acharya, Samarth Shukla, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3510904/ Mirror neurons: Enigma of the metaphysical modular brain], J Nat Sci Biol Med. juuli-detsember 2012 ; 3(2): 118–124, doi: 10.4103/0976-9668.101878, PMCID: PMC3510904, veebiversioon (vaadatud 22.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
==Kirjandus==▼
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/k-lakoda-muusika-tekib-imiteerimisest/ KÕLAKODA – muusika tekib imiteerimisest], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 1.02.2008* [[Stefan Klein]], [[Vittorio Gallese]], [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kas-kaasatundmine-on-omakasu?id=51134182 Kas kaasatundmine on omakasu?], [[Eesti Päevaleht]], 27. juuni 2008▼
==Avastamine==
[[Parma Ülikool]]i [[neuropsühholoog]]i [[Giacomo Rizzolatti]] laboris liikus ringi kas [[Vittorio Gallese]] või [[Leo Fogassi]]; täpselt pole teada. Samal ajal istus emane makaak [[elektroodid]] ajus ootamas järgmist motoorse kontrollkatse ülesannet. Teadlane haaras kätte kas maapähkli või jäätise ja seejärel kostus ahvi [[ajuaktiivsus]]t salvestavast [[arvuti]]st heli.<ref>[[Sue Johnson|Johnson]] [[2014]]:95</ref>
▲==Viited==
▲{{viited|}}
▲==Kirjandus==
*Di Pellegrino, G.; Fadiga, L.; Fogassi, L.; Gallese, V.; Rizzolatti, G. "Understanding motor events: a neurophysiological study". Experimental Brain Research. 91: 176–180. doi:10.1007/bf00230027, [[1992]].
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/k-lakoda-muusika-tekib-imiteerimisest/ KÕLAKODA – muusika tekib imiteerimisest], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 1.02.[[2008]]
▲
*[[Sue Johnson]], "[[Armastuse tähendus. Uus revolutsiooniline teadus armastusest.]]", 95-96, [[2014]].
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
| |||