Pärdiklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P koloobus > koolobus (vastavalt "Loomade elule" ja EKI keelenõu kinnitusele
Resümee puudub
1. rida:
{{taksonitabel
{{Taxobox
| nimi = Pärdiklased
| color=#{{taxoboxi värvus|[[loomad]]}}
| namevärvus = Pärdiklasedloomad
| fossil_rangefossiilide_leiud = Alates [[Oligotseen]]ist
| imagepilt = Mandrillus sphinx portrait.jpg
| image_captionpildi_seletus = [[Mandrill]] ''Mandrillus sphinx''
| image_widthpildi_laius = 280px
| regnumriik = [[Loomad]] ''Animalia''
| phylumhõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| classisklass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| infraclassisinfraklass = [[Pärisimetajad]] ''Eutheria''
| superordoülemselts = [[Euarchontoglires]]
| ordoselts = [[Esikloomalised]] ''Primates''
| subordoalamselts = [[Haploriinsed primaadid]] ''Haplorrhini''
| parvordoinfraselts = ''[[CatarrhiniCatarrhiniSimiiformes]]''
| infraordojärguta_sugukond = ''[[SimiiformesCatarrhini]]''
| superfamiliaülemsugukond = [[Kitsaninalised ahvid]] ''Cercopithecoidea''
| superfamilia_authorityülemsugukonna_autor = [[John Edward Gray|Gray]], 1821
| familiasugukond = '''Pärdiklased''' ''Cercopithecidae'
| familia_authoritysugukonna_autor = Gray, 1821
| type_genustüüpperekond = [[Pärdik]] ''[[Circopithecus]]''
| subdivision_ranksalamrühma_nimetus = [[Alamsugukond|Alamsugukonnad]]
| alamrühmad =''[[Cercopithecinae]]''<br />''[[Colobinae]]''
| subdivision =
[[Cercopithecinae|''Cercopithecinae'']] <br>
[[Colobinae|''Colobinae'']]
| range_map =
| range_map_caption =
| range_map_width =
}}
 
'''Pärdiklased''' on kõige liigirikkam sugukond [[Esikloomalised|esikloomaliste]] seltsis. Leida võib neid ahvilisi Aafrika subtroopilistes ja troopilistes vööndites, kohati ka Araabia poolsaarel, Indias, Kagu- ning Ida-Aasias. [[Berberi makaak]] on levinud ka Euroopa maailmajaos, [[Gibraltar|Gibraltari saarel]] (suure tõenäosusega inimese poolt reintrodutseeritud). Fossiilide leiud on kinnitanud, et pärdiklasi on Euroopas leidunud varemgi. Enamik pärdiklastest on puu-eluviisilised, ent leidub ka maapinnal elutsevaid liike. Elupaikadeks on neile kõiksugused eriilmelised bioomid - [[savann]], põõsastik, [[Mangroov|mangroovimets]], poolkõrb ning kõrgmäestik. Paljud Vana Maailma ahvid on kohastunud eluks koos inimesega, näiteks elavad linnades mitmed Aasia makaagid ning India languurid.
 
== Süstemaatika ==
35. rida ⟶ 31. rida:
*Alamsugukond [[Cercopithecinae|''Cercopithecinae'']]
**Triibus [[Papionini|''Papionini'']]
***[[Makaak|Makaagid]], [[Mangabei|mangabeidmangabei]]d, [[mandrill]] ja [[drill]], [[Gelaada|gelaadadgelaada]], [[Paavian|paavianidpaavian]] jt
**Triibus [[Cercopithecini|''Cercopithecini'']]
***[[Pata|Patad]], [[Rohepärdik|Rohepärdikudrohepärdik]] jt
*Alamsugukond [[Colobinae|''Colobinae'']]
**Triibus Colobini
***[[Koolobus|Koolobused]]
**Triibus Presbytini
***[[Languur|Languurid]]id jt
 
== Morfoloogilised iseärasused ==
 
== Elupaigad ==
 
== Eluviisid. Käitumine ==
 
== Toit ja toitumine ==
 
{{pooleli}}
 
[[Kategooria:Pärdiklased| ]]