Erinevus lehekülje "Mihhail Kutuzov" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
== Sõjaväekarjäär==
Kutuzov osales uuesti sõjategevuses aastatel 1768–1774: [[1769]]. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta [[Pjotr Rumjantsev]]i armee juures ober[[kindralkortermeister|kindralkortermeistriks]]. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõdades]] teenis [[Aleksandr Suvorov|Aleksandr Suvorovi]] alluvuses ning ilmutas julgust [[Türgi]] kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal.
 
Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov parema silma vigastuse.
 
Kutuzov oli ka diplomaat: Venemaa saadik [[Osmani impeerium|Osmani Impeeriumi pealinnas]] [[Konstantinoopol]]is.
 
20. augustil 1812 määras [[Aleksander I]] Kutuzovi [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] asemel Napoleoni eest taganevate Vene armeede ülemjuhatajaks.
Kutuzovi juhtimisel kaotati Borodino lahing (1812) , mille tagajärel loovutati Moskva Napoleoni vägedele.
 
Kohe pealepärast Borodino lahingu lõppu teatas Kutuzov Keiserkeiser Aleksander I -le St. PeterburgiPeterburi vene vägede suurest võidust. Selle tulemusel sai taSeepeale koheseltautasustas keisrikeiser pooltteda autasustatudkohe.
 
Hilisemalt Hiljem, saanud teada saades Kutuzovi valest, ei võtnud keiser tagasi talle antud autasusiautasusid tagasi.
 
Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>
 
Kutuzovi väejuhtimisel on toimunud 2 suuremat lahingut (1805 Austerlitz, 1812 Borodino), mis mõlemad kaotati Napoleonile.
 
<br />
 
==Surm==
105 155

muudatust