Tundmus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
36. rida:
Põhitundmuste omavahelisel kombineerumisel tekivad sellised igapäevased tundmused, nagu raev, kadedus, kärsitus, mure, armastus, kiindumus, mõnu jne.
===Kõrgemad tundmused===
[[Kõrgemad tundmused]] on isiksuse olemuslikud jooned, mis võimaldavad teha otsustusi [[isiksus]]e arengutaseme üle ja on ainuomased [[inimene|inimestele]]. Kõrgemad tundmused jaotatake kolme gruppi:
1)kõlbelised tundmused,
2)intellektuaalsed tundmused - [[uudishimu]], [[imestamine]], [[kahtlus]], [[joovastus]], [[avastus]] jt;
3)esteetilised tundmused.<ref>[[Talis Bachmann|Bachmann]], [[Rait Maruste|Maruste]] 2001:230.</ref>
==Tundmuste polaarsus==
43. rida ⟶ 50. rida:
*negatiivseteks ehk halbadeks.
Head tundmused on need, mis kaasnevad meeldivate olukordadega ja pahad tundmuse need, mis kaasnevad ebameeldivate olukordadega. Kuigi põhitundmustest moodustavad enamiku negatiivse märgiga tundmused, on uuringud näidanud, et enamasti moodustavad tundmused tundmuspaare – tundmusele leidub vastasmärgiga tundmus: [[armastus]] – [[vihkamine]], [[rõõm]] – [[kurbus]], veetlus – vastumeelsus.<ref name="Vainik">{{netiviide | URL =http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf | Pealkiri =Eestlaste emotsioonisõnavara. | Autor =Ene Vainik. | Failitüüp =pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2001 | Koht = Tallinn| Väljaandja = | online =04.05.2008 | Keel = }}</ref><ref>[[Talis Bachmann|Bachmann]], [[Rait Maruste|Maruste]] 2001:210
Polaarsus on siin suhete tulemus, mis inimest ümbritsevad.
53. rida ⟶ 60. rida:
Tundmuste toime inimese elule võib jagada kaheks:
*steenilised e aktiivsed tundmused - meeleolu on jõuline, virge, reibas;
*asteenilised e passiivsed tundmused - organismi eluprotsessid on maha
Need tundmused vahelduvad. See millise tegevusplaani inimene ühe või teise tundmuse puhul valib, sõltub tema [[närvisüsteem]]i tüübist, [[isiksus]]est ja [[tahteomadus]]test.<ref>[[Talis Bachmann|Bachmann]], [[Rait Maruste|Maruste]] 2001:208.</ref>
| |||