Redaktsioon: 8. jaanuar 2019, kell 20:07 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 304 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. jaanuar 2019, kell 16:54 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{suunab\|lingvist\|Lingvist (programm)}} {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Keeleteadus''' ehk '''lingvistika''' on [[humanitaarteadused\|humanitaarteadus]] ja [[filoloogia]] üks põhiharudest, mis tegeleb [[keel (keeleteadus)\|inimkeele]] teadusliku uurimise ja analüüsiga. Mõnikord kasutatakse ka mõistet '''keeleteadused''', mille all mõeldakse kõiki keelt lingvistilisest küljest uurivaid teadusharusid (näiteks [[foneetika]], [[semantika]], jne.). Lingvistika on palju enamat kui koolis õpetatavad keeled ja grammatika. Lingvistika uurib inimkõne süsteeme ja nende kirjalikke vasteid. '''Keeleteadlane''' ehk '''lingvist''' on inimene, kes tegeleb keeleteadusega. Lingvistid tegelevad keelte sarnasuste ja erinevustega. '''Loomulik keel -''' – ühemõtteliselt inimeste keel, imik õpib ilma õpetamata, peaks tulema loomulikult. Keele universaalid on üldkeeleteaduse uurimisobjektid. '''Absoluutne universaal''' on tavaliselt omadus, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel (nt väljendada oleviku ja mineviku vastandust, jaatuse ja eituse vastandust jne). '''Statistilise universaali''' puhul on omaduste esinemine tõenäosem kui nende puudumine. <ref name=":0">{{Raamatuviide\|autor=Valdur Mikita\|pealkiri=Metsik lingvistika\|aasta=2008\|kirjastus=Grenader}}</ref> 23. rida: === Sissejuhatus === Mida me mõistame tänapäeval lingvistika all. Mis on lingvistika? Kõige lihtsam vastus on, et see on keeleteadus. Teaduslik lähenemine keeleteadusele sisaldab ~~endas~~ kriitilist suhtumist ja keeldumist kõigest sellest, mis ei ole kriitiline, selline mõtlemine püüdleb objektiivsusele. Keeleteadlased toetuvad keelest tulenevalt tegelikele andmetele. Kuid samas on lingvistide peamine eesmärk kirjeldada seda, kuidas keelt räägitakse. Mitte nii väga seda, kuidas “peab” rääkima, vaid seda, kuidas inimesed tegelikult keelt kõnelevad. Teaduslik lähenemine ei ole seotud ainult andmete kogumisega. Lingvistide tööks on ka hüpoteeside paikapidavuse testimine, üldistuste tegemine, teooriate välja töötamine. Nende huvi on välja töötada teooriaid, mis seletavad keele fenomene ja keelekasutust. Erandid on seejuures määrava tähtsusega -– need esitavad justkui väljakutse üldistusele ning sunnivad uurija üle ja ümber mõtlema asjasse puutuva. Sellised eesmärgid tähendavad täpset ja selgesõnalist ideede väljendust ja sama täpset ja kriitilist mõtete testimist. Millised on lingvistide peamised uurimisvaldkonnad. ? Mõned näited: foneetika, morfoloogia, süntaks, semantika, psühholingvistika ja neurolingvistika (psühholingvistika kasutab meetodeid psühholoogiast, neurolingvistika kasutab arstiteaduslikke meetodeid), keele omandamine, ajalooline lingvistika, sotsiolingvistika, diskursuse analüüs, korpuseanalüüs, etümoloogia. Üheks oluliseks ideeks nüüdisaegses lingvistikas on märgi mõiste. Märgi puhul kõrvutatakse tähendus ja kuju/vorm (ing k form). Viis kuidas seda kujutatakse ja tähendust. Mõned näited: märk € tähistab eurot, pöial püsti märk tähendab okheakskiitu, jah vms. Märgid võivad sisaldada ka heli, mida pigem kuuldakse kui nähakse -– suuliselt välja öeldud. Ühe tuntuma struktualisti Ferdinand Saussure erilisus seisnes sellest, et ta vaatas keelt kui märkide keelt. See tähendab esmalt seda, et keel koosneb märkidest ning teisalt seda, et märgid on vastastikuses seoses ja moodustavad selliselt süsteemi; märgid ei eksisteeri isolatsioonis üksteisest. Märk ise on justkui arbitraarne, aga vastastikuses seoses teiste märkidega omandab tähenduse nagu malendid malelaual. Öeldakse, et kõlal ja ortograafilisel kirjutusviisil ei ole loomulikku seost (seos on arbitraarne). Iga kuju on sama hea kui mistahes kuju väljendamaks tähendust “puu”, ükski ei viita tähendusele (kui sa ei oska keelt, siis ei oskaks tähendust arvata, kui kuuled seda vormi) ja samatähenduslikke sõnakujude kuju osas on vähe sarnasusi, kui just ei ole tegemist sugulaskeeltega.<ref>{{Raamatuviide\|autor=MacGregor, William B.\|pealkiri=Linguistics. An introduction. Second edition.\|aasta=2015\|koht=London\|kirjastus=Bloomsbury Publishing}}</ref> Mis on ikooniline märk keeles? Tiiu Erelt ütleb ajakirjas Oma ~~Keeles~~Keel, et ikoon on üks märgiliike, mis kujutab oma objekti sarnasuse alusel -– lühidalt piltkujutis. Ikooniline märk keeles. Mitmes keelest võib leida näiteid, kus on sõnu, mis on sarnased selle looma onomatopoeetilise häälitsusega. Need sõnad ei ole enam onomatopoeesia, kuna sõna viitab loomale või linnule, mitte helile. Selliseid sõnu nimetatakse ikoonilisteks. Veel keerulisem näide ikoonilisusest keeles on seotud häälduse kirjutamisega: pikk või pikkkk. Pikenenud sõna tähistab suuruse muutust -– asi on väga pikk või suur. Gooniyandi keeles võib pikendada ''girabingarri'' “pikk” ja ''giraaabingarri'' tähendades “väga pikk”. Tähendus on seotud sõna kujuga pikk ja ''griabingarri'' iseendaga. ▼ ~~<ref>{{Raamatuviide\|autor=MacGregor, William B.\|pealkiri=Linguistics. An introduction. Second edition.\|aasta=2015\|koht=London\|kirjastus=Bloomsbury Publishing}}</ref>~~ ~~'''~~===Keele süntagmaatilisus ja paradigmaatilisus~~'''~~===▼ ▲Mis on ikooniline märk keeles? Tiiu Erelt ütleb Oma Keeles, et ikoon on üks märgiliike, mis kujutab oma objekti sarnasuse alusel - lühidalt piltkujutis. Ikooniline märk keeles. Mitmes keelest võib leida näiteid, kus on sõnu, mis on sarnased selle looma onomatopoeetilise häälitsusega. Need sõnad ei ole enam onomatopoeesia, kuna sõna viitab loomale või linnule, mitte helile. Selliseid sõnu nimetatakse ikoonilisteks. Veel keerulisem näide ikoonilisusest keeles on seotud häälduse kirjutamisega: pikk või pikkkk. Pikenenud sõna tähistab suuruse muutust - asi on väga pikk või suur. Gooniyandi keeles võib pikendada ''girabingarri'' “pikk” ja ''giraaabingarri'' tähendades “väga pikk”. Tähendus on seotud sõna kujuga pikk ja ''griabingarri'' iseendaga. ▲'''Keele süntagmaatilisus ja paradigmaatilisus''' Süntagmaatilised seosed on lineaarsed seosed. Keel on esitatud seostatult, seosed on sõnade vahel, vormide vahel ja lausestus on seostatud. Keelemärgid ei ole kokku sobitatud suvaliselt, vaid on seostatud üksteisega kindlal viisil. Paradigmaatilisuse mõiste tähistab hierarhilisi suhteid keeles.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Tiiu Erelt\|pealkiri=Mis on ikoon?\|aasta=2005\|koht=Tallinn\|kirjastus=Oma Keel}}</ref> ~~<ref>{{Raamatuviide\|autor=Tiiu Erelt\|pealkiri=Mis on ikoon?\|aasta=2005\|koht=Tallinn\|kirjastus=Oma Keel}}</ref>~~ ==Ajalugu== Keeleteaduse alged tekkisid [[Vana-India]]s. [[Vana-Kreeka]]s tunti juba [[sõnaliik]]e ja [[Kääne\|käändeid]]. [[Keskaeg\|Keskaja]] [[Lääne-Euroopa]]s tegeldi peamiselt [[ladina keel\|ladina]], [[araabia keel\|araabia]] ja [[heebrea keel]]ega.▼ ~~Keeleteaduse alged tekkisid [[Vana-India]]s.~~ ~~[[Vana-Kreeka]]s tunti juba [[sõnaliik]]e ja [[Kääne\|käändeid]].~~ ▲[[Keskaeg\|Keskaja]] [[Lääne-Euroopa]]s tegeldi peamiselt [[ladina keel\|ladina]], [[araabia keel\|araabia]] ja [[heebrea keel]]ega. Laialdasem huvi maailma keelte vastu tärkas [[17. sajand\|17.]] ja [[18. sajand]]il. 59. rida ⟶ 51. rida: '''Teoreetiline lähenemine''' seisneb mõnede keeleteadlaste hüpoteesil, et inimese ajus on osa, mis võimaldab inimestel võtta üle lingvistilist käitumist. See “universaalne grammatika” aitab hinnanguliselt lapsi, kes õpivad keelt, ning seab piirid, millised laused on ükskõik millises keeles grammatilised. Selle vaate pooldajad arvavad, et keel ei ole arenenud peamiselt suhtlemiseks, vaid leiavad, et keel on tekkinud inimmõtete struktureerimiseks ja töötlemiseks. '''Funktsionaalne lähenemine''' seisneb -– vastukaaluks teoreetilisele lähenemisele -– teoorial, et keel on suhtlussüsteem, mis on arenenud koostöiste tegevuste ja koostöövõrgustike jaoks. Sellised teooriad näevad keelt kui tööriista, mis tekib ja kohaneb vastavalt kasutaja suhtlemisvajadusele. Samuti väidavad funktsionaalsed teooriad, et keele arengus on kultuuriline areng olulisem faktor kui bioloogiline areng. == Metsik lingvistika == Metsik lingvistika -– inimese kodustamata keelevõime. Inimese keelelised võimed on ilmselgelt palju suuremad, kui ta ise usub need olevat. “Keel on see, mis on kirjas raamatus” Keele kaks väljendusvormi -– kõne ja kiri -– on teineteise suhte asümmeetrilised. Me ei tea, kus on meie keele piirid, kuid piiridel juhtub just huvitavam. Igal looduskehal on oma nimi, heli ja akustiline varjukuju. Sellist keelepraktikat võimendavad sünesteetilist päritolu aistingud, mis tekivad vormi akustilisest tajumisest. Sünesteesia ehk kognitiivne sümbolism -– helide tajumine värvidena, vormide tajumine helidena jne. Ilma sellise aluseta ei oleks ilmselt saanud tekkida metafoor ja mõtlemine võrdkujude abil. Tantsimine oli hea viis omavahel suhelda, kuna see lõi eelduse võõraga samastuda ja üksteist mõista. Tõenäoliselt on mitmete kultuurinähtuste algus just rituaalsetes tantsudes. Kõige ürgsem keeletaju -– animistlik kõnelus kivide, puude, lindude ja loomadega. Sügavaim lingvistiline fenomen. <ref name=":0" /> == Kirja teke == 82. rida ⟶ 74. rida: == Lingvistikaolümpiaad == ~~Iga~~Igal ~~aasta~~aastal peetakse lingvistikaolümpiaadi, mis toimub kahes voorus. * Eelvoorus saavad osaleda kõikide koolide õpilased, ühest koolist üldjuhul kuni 10 õpilast. 100. rida ⟶ 92. rida: === Keele põhitasandeid uurivad === [[Foneetika]] <ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Kaisa Häkkinen\|pealkiri=Keeleteaduse alused\|aasta=2007\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus}}</ref> ~~Foneetika~~– uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist, samuti loodusteaduste kombel empiiriliselt kõne kõiki füüsikalisi omadusi, kasutades selleks erilisi tehnilisi seadmeid, mille abil saab kõnelainet analüüsida või sünteesid artikulatoorne -– hääldamist uuriv auditiivne -– kuulmist uuriv akustiline -– kõnelemisel tekkiva helilaine omadusi uuriv [[Fonoloogia]] Keelefilosoofia <ref name=":1" /> – ~~Sõnade~~sõnade vormi ja tähendust uurides antiikfilosoofias üritati jõuda järeldusele, miks igale olendile ja asjale oli omal ajal just see ~~nimi~~nimetus pandud. [[Morfoloogia]] [[Süntaks]] 112. rida ⟶ 104. rida: === Muud === '''Komparatiivne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus''' <ref name=":1" /> ~~Uurib~~– uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Näiteks eesti keele ja selle sugulaskeelte ühiseks lähtepunktiks on taasloodud uurali algkeel. Algaegadel oli selle haru ~~üeamiseks~~ülesandeks eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled üldse on suguluses janing ~~mis~~millised keelepered või keelkonnad maailmas olemas on. Sugulaskeelte võrdlemise eesmärk on selgitada ühisomadused, mis lähtuvad ühisest algkeelest. Samas uurida, kuidas ja mis tegurite mõjul iga tütarkeel on aja jooksul muutunud. Üldiselt on võimalik kontrollida vaid selliseid keelelemente või -omadusi, millest on säilinud mingeidki jälgi tänapäeva elavates keeltes või kirjalikes keelemuististes. '''[[Arvutilingvistika]]''' <ref name=":1" /> ~~Tegeletakse~~– tegeldakse keele aromaatse kirjeldamise ja analüüsi juures esinevate probleemide lahendamisega. Uurib võimalusi, kuidas esitada keeles sisalduvat teavet masinal töödeldavas vormis. NtNäiteks Ülle Viksi raamat “Väike vormisõnastik” (1992) valmis programmi abil, mis tuvastab eesti keele sõnade kõik muutevormid üksnes vormis endas sisalduvate struktuuritunnuste alusel. [[Dialektoloogia]] [[Diskursusanalüüs]] 120. rida ⟶ 112. rida: [[Keeletehnoloogia]] [[Kognitiivne lingvistika]] [[Kontrastiivlingvistika]] (~~Kontrastiivne~~kontrastiivne keeleuurimine) <ref name=":1" /> ~~Keeli~~– keeli saab võrrelda ka ainult struktuuriti. Pole tähtis, kas tegemist on sugulaskeeltega. Keeli kirjeldatakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse kõrvuti ja saadakse teada keelte struktuurierinevused ja -sarnasused. Praktikas uuritakse keeli tavaliselt kahe kaupa. [[Korpuslingvistika]] [[Onomastika]] [[Rakenduslingvistika]] <ref name=":1" /> ~~Iseloomulik~~– iseloomulik on eesmärk lahendada teaduslikul alusel konkreetseid keelt või keelekasutust puudutavaid probleeme. Seda eriti õppimise ja õpetamisega seoses. Püütakse välja selgitada, kuidas keelesüsteemi ja keelekasutuse kohta saadud teaduslikke tulemusi saab rakendada nt emakeele või võõrkeelte õppekava ja õppematerjalide koostamisel jne. Rakenduslingvistika pole ühtne teadusala, kuna keel ja keeleprobleemid kerkivad esile kõige erinevamates seostes. [[Psühholingvistika]] <ref name=":1" /> ~~Käsitleb~~– käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. Püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning mis toimub keele kasutamisel inimese ajus. Kõige tähtsam uurimisobjekt on lapse keelelise arengu uurimine, kuna aste-astmelt keele arenemise ja toimimise jälgimine annab kõige rohkem informatsiooni. [[Sotsiolingvistika]] <ref name=":1" /> ~~Uurib~~– uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ~~ning~~ja sõltuvussuhteid. Keel või teatav keelevariant on mingis mõttes ühtne. Peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. Näiteks nii mõnegi ~~eestlase~~inimese puhul saab tema ~~kõnest~~kõne ~~enamasti~~põhjal aimu tema sünni- või kodukohast. '''Kontaktlingvistika''' ~~'''-'''~~– sõnade ja muude laenamine ei kuulu enam päriselt ~~sotsiolongvistika~~sotsiolingvistika valdkonda '''Etnolingvistika -''' – keele ja rahvuse vaheliste seoste uurimine [[Stilistika]] [[Tüpoloogiline keeleteadus]] 148. rida ⟶ 142. rida: [[filoloogia]] *[[semiootika]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Keeleteadus\| ]]

Keeleteadus: erinevus redaktsioonide vahel