Alexander von Humboldt: erinevus redaktsioonide vahel

'''Alexander von Humboldt,''' pärisnimi '''Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt''' ([[14. september]] [[1769]] [[Berliin]], [[Preisi kuningriik]] – [[6. mai]] [[1859]] Berliin, [[Preisi kuningriik]]) oli saksa loodusteadlane, [[füüsiline geograafia|füüsilise geograafia]] rajaja, [[polühistor]].

Ta tegi uurimisreise [[Kesk-Aasia]]sse, [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]sse, uurides eriti [[Orinoco]] ja [[Amazonas]]e jõgikonda.Ta tegi teaduslikke välitöid [[füüsika]]s, [[keemia]]s, [[geoloogia]]s, [[mineraloogia]]s, [[vulkanoloogia]]s, [[botaanika]]s, [[zooloogia]]s, [[klimatoloogia]]s, [[okeanograafia]]s ja [[astronoomia]]s. Humboldti teostel oli suur mõju loodusteaduste, eriti geograafia arengule, ta on vulkanoloogia, zoo- ja taimegeograafia, klimatoloogia, hüdrograafia ning nüüdisaegse maastikuteaduse rajajaid.

Humboldti taimealane uurimistöö Freibergi kaevandustes viis ladinakeelse teose „Florae"Florae Fribergensis, accedunt Aphorismi ex Doctrina, Physiologiae Chemicae Plantarum" (1793) kirjutamiseni, mis tõi ta [[Johann Wolfgang von Goethe]] huviorbiiti.

Uuris 1799–1804 nüüdse [[Venezuela]], [[Colombia]], [[EcuadoriEcuador]]i, [[Peruu]], [[Kuuba]] ja [[Mehhiko]] ala ning kirjutas oma uurimisreisist teose "Voyage aux regions equinoxiales du Nouveau Continent" (30 köidet, 1805–1834), mis on suurim sellelaadne reisikirjeldus.

Tema peateos on "Kosmos" ([[1845]]-[[1862]]), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised (5 köidet, 1845–1862).

Elas aastani 1827 peamiselt Pariisis.

Reisis 1829 Baltimaade, Moskva ja Uurali kaudu Altaisse. Nii teel sinna kui ka tagasi peatus ta [[Tartu]]s.

Humboldt võttis kasutusele [[Isoterm|isotermiisoterm]]i mõiste (1817), tegi kindlaks taimkatte kliimast tuleneva vööndilisuse ning pani aluse tänapäevasele ökoloogiale.

*1815 – valiti[[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks

*1972: ''Lõuna-Ameerika rohtlates ja jõgedel. Reis Uue Mandri ekvinoktsiaalpiirkondadesse''. [[Saksa keel]]est tõlkinud [[Ralf Toming]]. Sari "[[Maailm ja mõnda]]", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]]