Erinevus lehekülje "Virnatäiuse koefitsient" redaktsioonide vahel

lingil täpsustuslehele ei ole nii või teisiti mõtet
(Eemaldatud muudatus 5023566, mille tegi Iifar (arutelu) ei ole tegemist mingi algebra vormiga vaid artikli vorm esimeses tähenduses (kuju) metsanduses kasutatava mõistega (tüvevorm = tüvekuju, sh sirgus, sümmeetrilisus, koondelisus jms). Palun, ärge tehke täiesti võhiklikke täiendusi!)
Märgis: Eemaldamine
(lingil täpsustuslehele ei ole nii või teisiti mõtet)
'''Virnatäiuse koefitsient''' on nullist suurem ja ühest väiksem [[murdarv]], millega [[korrutamine|korrutatakse]] läbi [[puit|puidu]] [[virn]]a [[mõõde|mõõtmete]] põhjal leitud virna [[maht]] [[ruumimeeter|ruumimeetrites]], et leida selles oleva puidu maht [[tihumeeter|tihumeetrites]]. Kasutatakse peamiselt peenemate [[tarbepuit|tarbepuidu]] [[ümarmaterjal]]i sortimentide ([[paberipuit]]) mahtude [[teisendamine|teisendamiseks]]. Konkreetse virna virnatäiuse koefitsiendi väärtus sõltub virnastatud materjali [[nott]]ide mõõtmetest ([[läbimõõt]], [[pikkus]]), nottide kõverusest, [[puukoor|koore]] paksusest, nottide pinna tasasusest (mühud, oksatüükad vms), võõrkehade ([[lumi]], [[jää]], [[muld]], [[kivi]]d, [[raiejäätmed]] vms) sisaldusest, nottide [[tüvevorm|vorm]]ist (ristlõikepinna ühtlusest kogu noti ulatusest, sõltub tugevasti [[puuliik|puuliigist]] ja sellest, millisest [[tüveosa]]st on nott valmistatud), virna kõrgusest, nottide virnas oleku [[aeg|ajast]], virna ladumise viisist ja hoolsusest jt asjaoludest.
Tavapraktikas kasutatakse virnatäiuse koefitsiendina kõige enam väärtusi vahemikus 0,5...0,6.<ref name="RMK koefitsiendid">Nils Niitra [http://tartu.postimees.ee/050608/tartu_postimees/uudised/335086.php?riigimetsa-palgid-ripuvad-metsatoosturite-roomuks-ohus "Riigimetsa palgid ripuvad metsatöösturite rõõmuks õhus"] Tartu Postimees, 05.06.2008 (Vaadatud 25. oktoobril 2011)</ref>
Virna täiuse koefitsienti saab täpsemalt määrata erinevatel [[meetod]]itel:
27 264

muudatust