Endel Puusepp: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Endel Puusepp.jpg|pisi|Major Endel Puusepp, Nõukogude Liidu kangelane.]]

[[1928]]. aastast teenis ta [[Punaarmee]] õhujõududes ning läks üle [[Leningradi Õhujõudude Teoreetiline Sõjakool|LeningadiLeningradi Õhujõudude Teoreetilise Sõjakooli]] [[Volsk]]is, mille ta lõpetas 1929. Aastal 1931 lõpetas [[Orenburg]]is K. J. Vorošilovi [[3. Lendurite ja Lennuvaatlejate Sõjakool]]i ja töötas hiljem sealsamas lennuinstruktorina. Ta saadeti äsja loodud pimelendude (ainult mõõteriistadele tuginevate lendude) eskadrilli ja sooritas esimese pimelennu ([[Jeisk]]ist Moskvasse).

Aastatel [[1938]]–[[1941]] elas ta Moskvas ja töötas [[polaarlendur]]ina [[Glavsevmorput]]i Polaarlennunduse Valitsuses. Lennuki [[TB-3]] (komandör [[Mihhail Vodopjanov]]) [[teine piloot|teise piloodina]] osales ta 1938. aastal [[Arktika]]s kaduma jäänud [[Sigizmund Levanevski]] lennuki meeskonna otsingutel. Mitu korda maandus ta [[triivjaam]]as ». Severnõi Poljus — 1. Samuti tegi ta [[jääluure]]t Põhja-[[Jakuutia]] kohal.

[[Pilt:Puusepp - Ogonyok.jpg|pisi|Puusepp (vasakul) ajakirja [[Ogonjok]] kaanepildil.]]

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli lennuväe [[eskadrill]]i- ja polgukomandör. Sõja puhkedes nõudis Puusepp enda üleviimist eesliinile. [[Riiklik Kaitsekomitee|Riikliku Kaitsekomitee]] määrusega nr ГКО43сс 14. juulist 13 komandeeriti kapten Puusepp Glavsevmorputist [[81. kaugtegevuspommituslennuväediviis]]i [[412. raskepommituslennuväepolk]]u (augustist 1941 [[432. raskepommituslennuväepolk]], 3. detsembrist 1941 [[746. raskepommituslennuväepolk]], hiljem [[203. kaardiväe lennuväepolk]]), mille lennukid baseerusid [[Vladimiri oblast]]is [[Kovrov]]i linna lähedal.

[[10. august]]i hommikul [[1941]] lendas Puusepp teise piloodina [[81. lennuväediviis]]i komandöri meeskonnast [[Puškin]]i lennuväljalt [[Leningradi oblast]]is [[Berliin]]i pommitama. Kaheksast lennukist [[TB-7]] (hilisema nimega [[Petljakov Pe-8]]) pommitasid vastase sõjalisi objekte ja viskasid alla [[lendleht]]i. Tagasiteel sooritas Vodopjanovi meeskond [[seniitsuurtükk|seniitsuurtükist]] pihta saanud<ref name="fLxM8" /> lennukiga [[hädamaandumine|hädamaandumise]] Eestis. Puusepp küsis kohkunud karjapoisilt eesti keeles teed; tänu sellele õnnestus meeskonnal põgeneda üle rindejoone Nõukogude poolele. See oli esimene edukas [[Berliini pommitamine]] Nõukogude lennuki poolt. Aprilliks 1942 oli [[45. lennuväediviis]]i [[746. lennuväepolk|746. lennuväepolgu]] õhulaevakomandör major Puusepp 30 korda käinud öösel pommitamas tähtsaid sõjalisi objekte sügaval vaenlase tagalas, sealhulgas Berliinis, [[Danzig]]is ja [[Königsberg]]is.

Major Puusepp oli komandöriks<ref name="4UP6Y" />[[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]]i ja Riikliku Kaitsekomitee aseesimehe [[Vjatšeslav Molotov]]i ja teiste NSV Liidu valitsusdelegatsiooni liikmete lennul neljamootorilise kaugpommitajaga [[TB-7]] (Petljakov Pe-8) üle Läänemere, Rootsi ja Põhjamere<ref name="vO82a" /> kättesaamatul kõrgusel [[Suurbritannia]]sse peaminister [[Winston Churchill]]iga salajaseks kohtumiseks ning riikidevahelise lepingu allakirjutamiseks<ref name="eJBKE" /> [[Kratovo]]st (Moskvast kagus) [[Šotimaa]]l asuvale [[Tealing]]i lennuväljale 19.–20. mail 1942. Tealingisse jõuti hommikul. 24. mail 1942 lennati Tealingist [[Prestwick]]i. 27. mail 1942 lennati koos valitsusdelegatsiooniga üle Atlandi ookeani ja Fääri saarte [[Reykjavík]]i. 29. mail 1942 lennati Reykjavíkist välja ning 30. mail 1942 jõuti [[Goose Bay]]sse Kanadas. Samal päeval lennati edasi [[Washington]]i, kus delegatsioon kohtus president [[Franklin Roosevelt]]iga. 4. juunil alustati tagasiteed. Samal päeval jõuti [[Gander]]isse, 7. juunil lennati sealt Reykjavíki, 8. juunil Prestwicki. 9. juunil toimus kohtumine Churchilliga. 12. juuni õhtul lennati Prestwickist välja<ref name="D6azf" /> ning 13. juuni hommikul 1942 saabuti Moskva kesklennuväljale. Nii Churchill kui ka Roosevelt võtsid Puusepa meeskonna isiklikult vastu. [[20. juuni]]l [[1942]] anti talle "Valitsuse antud vastutusrikka pikamaalennu sooritamise ülesande täitmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest" [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus, millega kaasnes [[Lenini orden]]<ref name="0ezR3" />.

Puusepp pommitas vaenlase vägesid [[Stalingrad]]i, [[Kursk]]i, [[Orjol]]i ja [[Belgorod]]i all. Ühe lennu ajal sai ta [[šrapnell]]ist [[lülisammas|lülisamba]] piirkonda haavata. Talle tehti 5 operatsiooni. [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] komandörina juhtis major Puusepp [[Helsingi]] ja [[Tallinn]]a lauspommitamist [[1944]]. aasta veebruaris ja märtsis [[märtsipommitamine|märtsipommitamist]]). <ref name="OecXe" />

Pärast reservi ja erru minekut tervislikel põhjustel töötas ta [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsus]]e ülemana, [[1950]]–[[1963]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitjana ning [[1964]]–[[1974]] [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister|Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina]].

==Mälestuse jäädvustamine==