Endel Puusepp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Endel Puusepp.jpg|pisi|Major Endel Puusepp, Nõukogude Liidu kangelane.]]
'''Endel Puusepp''' (''Эндель Карлович Пусэп''; [[1. mai]] [[1909]] Samovolnõi talu, [[Noi]], [[Kanski maakond]], [[Jenissei kubermang]] (praegu [[Partizanskoje rajoon]], [[Krasnojarski krai]]) – [[18. jaanuar]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelendur ja [[Eesti NSV]] riigitegelane.
[[Pilt:Karl Puusepp.jpg|pisi|Endel Puusepa isa [[Karl Puusepp]]]]
6. rida:
Endel unistas lapsest peale saada lenduriks. Pärast 7-klassilise kooli lõpetamist saadeti ta kehvikute perekonna esindajana [[Leningrad]]i eesti-soome pedagoogilisse tehnikumi. Ta õppis seal ühe aasta.
[[1928]]. aastast teenis ta [[Punaarmee]] õhujõududes ning läks üle [[Leningradi Õhujõudude Teoreetiline Sõjakool|LeningadiLeningradi Õhujõudude Teoreetilise Sõjakooli]] [[Volsk]]is, mille ta lõpetas 1929. Aastal 1931 lõpetas [[Orenburg]]is K. J. Vorošilovi [[3. Lendurite ja Lennuvaatlejate Sõjakool]]i ja töötas hiljem sealsamas lennuinstruktorina. Ta saadeti äsja loodud pimelendude (ainult mõõteriistadele tuginevate lendude) eskadrilli ja sooritas esimese pimelennu ([[Jeisk]]ist Moskvasse).
 
Aastatel [[1938]]–[[1941]] elas ta Moskvas ja töötas [[polaarlendur]]ina [[Glavsevmorput]]i Polaarlennunduse Valitsuses. Lennuki [[TB-3]] (komandör [[Mihhail Vodopjanov]]) [[teine piloot|teise piloodina]] osales ta 1938. aastal [[Arktika]]s kaduma jäänud [[Sigizmund Levanevski]] lennuki meeskonna otsingutel. Mitu korda maandus ta [[triivjaam]]as ». Severnõi Poljus — 1. Samuti tegi ta [[jääluure]]t Põhja-[[Jakuutia]] kohal.
 
Aastal 1940 astus ta [[ÜK(b)P]]-sse.
 
[[Pilt:Puusepp - Ogonyok.jpg|pisi|Puusepp (vasakul) ajakirja [[Ogonjok]] kaanepildil.]]
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli lennuväe [[eskadrill]]i- ja polgukomandör. Sõja puhkedes nõudis Puusepp enda üleviimist eesliinile. [[Riiklik Kaitsekomitee|Riikliku Kaitsekomitee]] määrusega nr ГКО43сс 14. juulist 13 komandeeriti kapten Puusepp Glavsevmorputist [[81. kaugtegevuspommituslennuväediviis]]i [[412. raskepommituslennuväepolk]]u (augustist 1941 [[432. raskepommituslennuväepolk]], 3. detsembrist 1941 [[746. raskepommituslennuväepolk]], hiljem [[203. kaardiväe lennuväepolk]]), mille lennukid baseerusid [[Vladimiri oblast]]is [[Kovrov]]i linna lähedal.
 
[[10. august]]i hommikul [[1941]] lendas Puusepp teise piloodina [[81. lennuväediviis]]i komandöri meeskonnast [[Puškin]]i lennuväljalt [[Leningradi oblast]]is [[Berliin]]i pommitama. Kaheksast lennukist [[TB-7]] (hilisema nimega [[Petljakov Pe-8]]) pommitasid vastase sõjalisi objekte ja viskasid alla [[lendleht]]i. Tagasiteel sooritas Vodopjanovi meeskond [[seniitsuurtükk|seniitsuurtükist]] pihta saanud<ref name="fLxM8" /> lennukiga [[hädamaandumine|hädamaandumise]] Eestis. Puusepp küsis kohkunud karjapoisilt eesti keeles teed; tänu sellele õnnestus meeskonnal põgeneda üle rindejoone Nõukogude poolele. See oli esimene edukas [[Berliini pommitamine]] Nõukogude lennuki poolt. Aprilliks 1942 oli [[45. lennuväediviis]]i [[746. lennuväepolk|746. lennuväepolgu]] õhulaevakomandör major Puusepp 30 korda käinud öösel pommitamas tähtsaid sõjalisi objekte sügaval vaenlase tagalas, sealhulgas Berliinis, [[Danzig]]is ja [[Königsberg]]is.
sooritas Vodopjanovi meeskond [[seniitsuurtükk|seniitsuurtükist]] pihta saanud<ref name="fLxM8" /> lennukiga [[hädamaandumine|hädamaandumise]] Eestis. Puusepp küsis kohkunud karjapoisilt eesti keeles teed; tänu sellele õnnestus meeskonnal põgeneda üle rindejoone Nõukogude poolele. See oli esimene edukas [[Berliini pommitamine]] Nõukogude lennuki poolt. Aprilliks 1942 oli [[45. lennuväediviis]]i [[746. lennuväepolk|746. lennuväepolgu]] õhulaevakomandör major Puusepp 30 korda käinud öösel pommitamas tähtsaid sõjalisi objekte sügaval vaenlase tagalas, sealhulgas Berliinis, [[Danzig]]is ja [[Königsberg]]is.
 
28. aprillil 1942 lendas meeskond, mille komandör oli major [[Sergei Asjamov]] ning teine piloot Endel Puusepp, lennukil [[TB-7]] ([[Petljakov Pe-8]]) Šotimaale [[Tealing]]i lennuväljale, maanduti 29. aprillil 1942. Meeskond viidi varsti [[RAF De Havilland DH-95 Flamingo]]ga [[London]]isse. Briti tehnikud lendasid sama lennukiga tagasi Tealingi poole, et Asjamov näitaks neile Nõukogude lennukit. Lennuk kukkus alla ja kõik pardal olnud hukkusid. 1. mail 1942 lendas TB-7 major Endel Puusepa juhtimisel Tealingist välja ning maandus 2. mai hommikul [[Kratovo]]s.
 
Major Puusepp oli komandöriks<ref name="4UP6Y" />[[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]]i ja Riikliku Kaitsekomitee aseesimehe [[Vjatšeslav Molotov]]i ja teiste NSV Liidu valitsusdelegatsiooni liikmete lennul neljamootorilise kaugpommitajaga [[TB-7]] (Petljakov Pe-8) üle Läänemere, Rootsi ja Põhjamere<ref name="vO82a" /> kättesaamatul kõrgusel [[Suurbritannia]]sse peaminister [[Winston Churchill]]iga salajaseks kohtumiseks ning riikidevahelise lepingu allakirjutamiseks<ref name="eJBKE" /> [[Kratovo]]st (Moskvast kagus) [[Šotimaa]]l asuvale [[Tealing]]i lennuväljale 19.–20. mail 1942. Tealingisse jõuti hommikul. 24. mail 1942 lennati Tealingist [[Prestwick]]i. 27. mail 1942 lennati koos valitsusdelegatsiooniga üle Atlandi ookeani ja Fääri saarte [[Reykjavík]]i. 29. mail 1942 lennati Reykjavíkist välja ning 30. mail 1942 jõuti [[Goose Bay]]sse Kanadas. Samal päeval lennati edasi [[Washington]]i, kus delegatsioon kohtus president [[Franklin Roosevelt]]iga. 4. juunil alustati tagasiteed. Samal päeval jõuti [[Gander]]isse, 7. juunil lennati sealt Reykjavíki, 8. juunil Prestwicki. 9. juunil toimus kohtumine Churchilliga. 12. juuni õhtul lennati Prestwickist välja<ref name="D6azf" /> ning 13. juuni hommikul 1942 saabuti Moskva kesklennuväljale. Nii Churchill kui ka Roosevelt võtsid Puusepa meeskonna isiklikult vastu. [[20. juuni]]l [[1942]] anti talle "Valitsuse antud vastutusrikka pikamaalennu sooritamise ülesande täitmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest" [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus, millega kaasnes [[Lenini orden]]<ref name="0ezR3" />.
 
Oktoobrist kuni maini 1946 oli alampolkovnik Puusepp [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] (septembris 1943 sai see aunimetuse "Brjanski") komandör. 14. märtsil 1943 lennutas Puusepp meeskonna komandörina<ref name="RS8SF" /> 20 reisijakohaga varustatud [[Petljakov Pe-8]]-ga [[Nõukogude valitsusdelegatsiooni [[Kratovo]]st üle Läänemere, Norra ja Põhjamere [[Prestwick]]i. Tagasi Moskvasse lennati 23. aprillil.
 
Puusepp pommitas vaenlase vägesid [[Stalingrad]]i, [[Kursk]]i, [[Orjol]]i ja [[Belgorod]]i all. Ühe lennu ajal sai ta [[šrapnell]]ist [[lülisammas|lülisamba]] piirkonda haavata. Talle tehti 5 operatsiooni. [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] komandörina juhtis major Puusepp [[Helsingi]] ja [[Tallinn]]a lauspommitamist [[1944]]. aasta veebruaris ja märtsis [[märtsipommitamine|märtsipommitamist]]). <ref name="OecXe" />
 
Pärast reservi ja erru minekut tervislikel põhjustel töötas ta [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsus]]e ülemana, [[1950]]–[[1963]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitjana ning [[1964]]–[[1974]] [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister|Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina]].
 
Puusepp oli [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee|Eesti NSV Vabariikliku Rahukaitsekomitee]] esimees ja Nõukogude Rahukaitsekomitee liige.
51. rida ⟶ 50. rida:
*medalid
 
==Mälestuse jäädvustamine==
[[Volsk]]is [[Volski Kõrgem Tagalasõjakool|Volski Kõrgema Tagalasõjakooli]] territooriumil on [[Endel Puusepa mälestussammas]].
 
 
 
== Märkused ==
{{viited|allikad=