Mercia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
66. rida:
Kuningriigi süda paiknes [[Trent (jõgi)|Trent]]i ja selle lisajõgede orus piirkonnas, mida nüüd tuntakse kui [[Midlands|English Midlands]]. Kuningriigi "pealinn" oli [[Tamworth]], mis oli Mercia kuningate residents vähemalt umbes aastast 584, kui [[Creoda (Mercia)|kuningas Creoda]] linnuse ehitas.
300 aasta jooksul (600–900), olles annekteerinud või saanud alluvaid viielt [[Seitse kuningriiki|seitsme kuningriigi]] ülejäänud kuuest kuningriigist (East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex), domineeris Mercia Inglismaal
Mercia oli algselt paganlik kuningriik, kuid [[Peada (Mercia)|kuningas Peada]] pööras selle umbes aastal 656 kristlikuks, kristlus kinnistus kuningriigis kindlalt 7. sajandi lõpuks. [[Lichfieldi piiskopkond|Mercia piiskopkond]] asutati aastal 656, esimene piiskop [[Diuma]] resideerus [[Repton]]is. Vaid 13 aastat pärast Reptonit, aastal 669, viis 5. piiskop [[Chad (Mercia)|Püha Chad]] piiskopkonna [[Lichfield]]i, kus see asub veel praegugi. Aastal 691 muutus Mercia piiskopkond [[Lichfieldi piiskopkond|Lichfieldi piiskopkonnaks]]. Lühikest aega (787–799) oli piiskopkond [[Lichfieldi piiskop|peapiiskopkond]], kuigi ametlikult lõpetati see aastal 803. Praegune piiskop [[Jonathan Gledhill]] on piiskopkonna rajamisest saati 98. piiskop.
119. rida:
===Ühendatud Lõuna-Inglismaa===
Pärast Æthelredi surma aastal 911 valitses Æthelflæd kui 'mertsialaste emand', kuid tema noorem vend ja Alfred Suure järglane [[Inglismaa kuningas]] [[Edward Vanem]] võttis oma kontrolli alla [[London]]i ja [[Oxford]]i, mille Alfred oli andnud Æthelredi kontrolli alla. Õde ja vend jätkasid Alfredi poliitikat, ehitades kindlustatud ''burh''<nowiki/>'e. Mercia väed Æthelflædi juhtimisel astusid võidukalt vastu koos Edwardiga [[Northumbria]] vastu, võitis sissetunginud viikingeid [[Chester]]i juures, [[915]]. aastal võitis maabunud viikingeid [[Bristoli laht|Bristoli lahes]] toetades [[Wales#Keskaegne Wales|Wales]]i liitlasi ning pidas ka eduka sõjaretke waleslaste vastu, kes olid tapnud Mercia [[abt]]i.
917. aastal alustas pealetungi viikingite aladele ning ründas koos liitlaste Walesi [[Strathclyde]] ja [[Bernicia]] kuningate, Šoti kuninga Constantinega [[Derby]] linna ning vallutasid selle. Võit oli nii muljetavaldav, et [[Leicester]]i viikingid ja viikingid [[York|Jórvik]]is alistusid neile. Aastatel 917–918 suudeti vallutada Lõuna-[[Danelaw|Danelaw']] [[East Anglia]]s ja [[Taani Mercia]] ning [[East Anglia kuningriik]] sulandati [[Inglismaa kuningriik]]i.
165. rida:
* '''Lõunamertsialased'''
:Mertsialased, kes elasid
* '''Põhjamertsialased'''
:Mertsialased, kes elasid
* '''Väline Mercia'''
:Mercia laienemise varajane faas, võib-olla 6. sajand (ligikaudu [[Lincolnshire]], [[Leicestershire]], [[Rutland]], [[Northamptonshire]] ja [[Oxfordshire]]).
| |||