Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
76. rida:
[[Luuga jõgi|Luuga jõel]] [[Jamburg]]i ([[Kingissepp]]) lähedal panid [[diviis Nordland]] ja [[10. Luftwaffe Välidiviis]]i riismed kindralmajor [[Hermann von Wedel]]i juhtimisel Punaarmee edasitungi mitmeks päevaks seisma. Võimaldades [[Panther-liin]]i lahingukorda seada ja taandunud vägedel ridu kohendada.
Jaanuari lõpuks oli Sponheimeril selge, et LIV armeekorpuse lõiku pole Luuga alt suuremaid võitlusvõimelisi üksusi saabumas. Saabuvatest üksustest sai arvestada 227. jalaväediviisiga kellele allutati ka 225. jalaväediviisi riismed. 170. jalaväediviis tõmmati aga täiendamiseks 10. Luftwaffe välidiviisi riismetega rindelt üldse välja.
82. rida:
[[25. jaanuar]]il algas Narva evakueerimine, mis kestis kuni 2.-[[3. veebruar]]ini. [[1. veebruar]]il [[Eesti Omavalitsus#Eesti Omavalitsuse tegevus|kuulutas välja]] Saksa okupatsioonivõimude loal [[Eesti Omavalitsus]]e juht [[Hjalmar Mäe]] 1904–1923. aastal sündinud meeste [[üldmobilisatsioon]]i.
Seega oli teatud perioodil rinde hoidmine
10. veebruariks lisandus LIV armeekorpuse piirkonnas 477. tankihävitajate divisjon ja 388. väli-väljaõppediviisi ja 477. väli-väljaõppediviisi staabid ja üks pataljon. Alates 13. veebruarist juhatas Sponheimeri Gruppi [[227. jalaväediviis]]i ülem [[kindralleitnant]] [[Wilhelm Berlin]].
99. rida:
Operatiivsete ülesannete täitmiseks jäi Nordlandi 11. Soomustatud luurepataljon (''SS-Panzer Aufklärung Abtelung 11'') ''[[SS-Hauptsturmführer]]'' [[Rudolf Saalbach]]i juhtimisel ja 11. SS-tankipataljon Hermann von Salza [[SS-Obersturmbannführer]] [[Paul-Albert Kausch]]i juhtimisel.
Punaarmee Leningradi rinde 2. löögiarmee väeosad asusid Jaanilinna-Narva ruumis. 14. laskurkorpuse ja 30. Kaardiväe laskurkorpuse väed asusid Narva-Jõesuu ja Narva vahelisel alal: 48. üksik merejalaväebrigaad ([[Narva-Jõesuu]]), 98. laskurdiviis ([[Tõrvala]]), 131. laskurdiviis ([[Popovka]]) Narvast
Punaarmee 11. laskurdiviis asus Narva jõe keskjooksul [[Omuth]]i ruumis ning 43. laskurdiviis [[Permisküla]] ruumis Narva jõe ülemjooksul Peipsi järve ja Vasknarva juures.
155. rida:
Jaanilinna-Narva suunal kulgenud 109. laskuskorpuse rünnak peatati [[Popovka]]-[[Lilienbach]]i-[[Dolgaja Niiva]] joonel, Narva jõest idakaldal. Idakaldal, Narva linnast edelasuunal jäi veel ka Saksa vägede sillapea, mida piiritlesid [[Krivasoo]]-[[Dolgaja Niiva]]-[[Pustoi Konets]]i asulad.
Pärast Punaarmee vägede ümbergrupeerimist alustasid vãed 11. veebruaril uuesti pealetungikatseid.
[[Permisküla]] juures tungisid 11.
laskurdiviisi väeosad üle jõe ning moodustasid uue sillapea.
Narvast
109. lk väeosad tungisid peale Narvast
[[Vasknarva]] ruumis [[Karol]]i juures teostas 43.ld 147.lp dessandi ning moodustas sillapea.
13. veebruaril alustasid pealetungi teise ešeloni väeosad, 30 kv lk 45.kaardiväe laskurdiviisi väed ning laiendasid pealetungiga Narvast
15. veebruaril toimusus veel 2. löögiarmee ja 30.kv lk vägede rünnakud Krivasoo suunal, 64. ja 45.kv ld väeosasel õnnestus tungida [[Auvere platsdarm]]il mõnes kohas üle Tallinn-Narva raudtee Auvere jaama piirkonnas.
19. veebruaril anti 43. laskurkorpusele korraldus üle minna kaitsele
21. veebruaril 1944 vahetasid Eesti üksused välja Narva jõe ääres viimased [[227. jalaväediviis]]i osad. [[20. eesti vabatahtlike SS-diviis]]i [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni (komandör ''Waffen-Hauptsturmführer'' [[Paul Maitla]]) positsioonid kulgesid [[Pähklamäe]]st [[Vepsküla]]ni. [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] I pataljon ''Waffen-Hauptsturmführer'' {{kas|Silverti}} juhtimisel asus [[Vepsküla]]s, II/46 pataljon (komandör ''SS-Obersturmführer'' {{kas|Weber}}) [[Riigiküla]]s. 20. veebruaril diviisi asupaika jõudnud 45. rügemendi I pataljon paigutati [[Peeterristi]]le.
176. rida:
24. veebruaril ründasid [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] 2. pataljoni osad SS-Haupsturmführer [[Rudolf Bruus]]i juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, 1. pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-Oberscharführer R. Männiku juhtimisel rullis vastaste kaevikud üle ning sillapea likvideeriti.
[[File:Narva area.png|pisi|300px|right|Rindejoon ja vägede [[diskolatsioon]] Narva piirkonnas 1944. aasta märtsis]]
===Vepsküla sillapea===
28. veebruarist 3. märtsini 1944 ründasid 11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviisile allutatud [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] I pataljon Nõukogude tugiala Narva jõe vasakul kaldal [[Vepsküla]] piirkonnas ja surusid vastase lõpuks lähivõitluses üle jõe.
184. rida:
===Siivertsi sillapea ===
5. märtsil murdis SS-Obersturmführer [[Martin Mägi]] rünnakgrupp lõpuks Siivertsi sillapea vastupanu. Sellega oli Narva läänekallas
===Märtsipommitamised===
{{Vaata|Märtsipommitamine}}
194. rida:
Lahingud jätkusid 16. märtsil. Siis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni positsioonidesse sisse murda. I/45 pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud 46. rügemendi osad suutsid vastase tagasi lüüa. Heideldi järgmise päevani. Sellega Punaarmee talvine pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus. Siitpeale valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrup Nordi]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. 9. aprillil 1944 pälvis vapruse eest 46. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi I pataljoni ''Unterscharführer'' [[Harald Nugiseks]] [[Raudrist]]i Rüütliristi.
Veidi enne [[22. juuni]]l 1944 alanud [[Pealetungioperatsioon Bagration|Nõukogude vägede suvist pealetungi]] jõudis [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] Kehrast Narva rindele. Selle II pataljon võttis üle [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] positsioonid. Koos 20. SS-diviisi [[20. Waffen-SS Füsilier Battalion|füsiljeerpataljoniga]] vahetas viimane omakorda välja
Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida
===Juulilahingud===
25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal Govorovi juhitavad Leningradi rinde väed – [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] – pärast tunniajast turmtuld pealetungi väegrupile Narva. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse
Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, [[Riigiküla]] ja [[Narva-Jõesuu]] all. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku 3 pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool Riigiküla üle Narva jõe. Vaasa all on hakatud silda ehitama. Diviis palus abi.
See sissemurre riivistati [[4. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-brigaad]]i abiga [[Auga]]-[[Puhkuva]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 2. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda [[Sinimägede lahing|taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit
{{Vaata|Sinimägede lahing}}
|