Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
76. rida:
[[Luuga jõgi|Luuga jõel]] [[Jamburg]]i ([[Kingissepp]]) lähedal panid [[diviis Nordland]] ja [[10. Luftwaffe Välidiviis]]i riismed kindralmajor [[Hermann von Wedel]]i juhtimisel Punaarmee edasitungi mitmeks päevaks seisma. Võimaldades [[Panther-liin]]i lahingukorda seada ja taandunud vägedel ridu kohendada.
 
IdaNarva pool Narvajõest jõgeidas võitlesid Punaarmee pidurdamisel ka teised eestlastest komplekteeritud üksused, nagu Fischeri pataljon [[kapten]] German Fischeri juhtimisel ([[Narva tagavarapataljon]]). Neile lisandusid kohalikud omakaitseformeeringud.
 
Jaanuari lõpuks oli Sponheimeril selge, et LIV armeekorpuse lõiku pole Luuga alt suuremaid võitlusvõimelisi üksusi saabumas. Saabuvatest üksustest sai arvestada 227. jalaväediviisiga kellele allutati ka 225. jalaväediviisi riismed. 170. jalaväediviis tõmmati aga täiendamiseks 10. Luftwaffe välidiviisi riismetega rindelt üldse välja.
82. rida:
[[25. jaanuar]]il algas Narva evakueerimine, mis kestis kuni 2.-[[3. veebruar]]ini. [[1. veebruar]]il [[Eesti Omavalitsus#Eesti Omavalitsuse tegevus|kuulutas välja]] Saksa okupatsioonivõimude loal [[Eesti Omavalitsus]]e juht [[Hjalmar Mäe]] 1904–1923. aastal sündinud meeste [[üldmobilisatsioon]]i.
 
Seega oli teatud perioodil rinde hoidmine lõunaNarvast pool Narvatlõunas põhiliselt 94. julgestusrügemendi I ja III pataljon ja Eestist mobiliseeritud [[29. Eesti Politseipataljon]]i 3. ja 4. kompanii ning [[30. Eesti Politseipataljon]]i ja alarmpataljoni Tartu ülesandeks.
 
10. veebruariks lisandus LIV armeekorpuse piirkonnas 477. tankihävitajate divisjon ja 388. väli-väljaõppediviisi ja 477. väli-väljaõppediviisi staabid ja üks pataljon. Alates 13. veebruarist juhatas Sponheimeri Gruppi [[227. jalaväediviis]]i ülem [[kindralleitnant]] [[Wilhelm Berlin]].
99. rida:
Operatiivsete ülesannete täitmiseks jäi Nordlandi 11. Soomustatud luurepataljon (''SS-Panzer Aufklärung Abtelung 11'') ''[[SS-Hauptsturmführer]]'' [[Rudolf Saalbach]]i juhtimisel ja 11. SS-tankipataljon Hermann von Salza [[SS-Obersturmbannführer]] [[Paul-Albert Kausch]]i juhtimisel.
 
Punaarmee Leningradi rinde 2. löögiarmee väeosad asusid Jaanilinna-Narva ruumis. 14. laskurkorpuse ja 30. Kaardiväe laskurkorpuse väed asusid Narva-Jõesuu ja Narva vahelisel alal: 48. üksik merejalaväebrigaad ([[Narva-Jõesuu]]), 98. laskurdiviis ([[Tõrvala]]), 131. laskurdiviis ([[Popovka]]) Narvast põhjapoolpõhjas. 2. löögiarmee 30. kv laskurkorpuse, 71. üksiku merejalaväebrigaadi, 43.,109. ja 122. laskurkorpuse väeosad Narvast lõunapoollõunas, [[Dolgaja Niiva]] ruumis Narva jõest idas. 2. löögiarmee 314. laskurdiviis asus [[Ust-Žerdjanka]] ruumis.
 
Punaarmee 11. laskurdiviis asus Narva jõe keskjooksul [[Omuth]]i ruumis ning 43. laskurdiviis [[Permisküla]] ruumis Narva jõe ülemjooksul Peipsi järve ja Vasknarva juures.
155. rida:
Jaanilinna-Narva suunal kulgenud 109. laskuskorpuse rünnak peatati [[Popovka]]-[[Lilienbach]]i-[[Dolgaja Niiva]] joonel, Narva jõest idakaldal. Idakaldal, Narva linnast edelasuunal jäi veel ka Saksa vägede sillapea, mida piiritlesid [[Krivasoo]]-[[Dolgaja Niiva]]-[[Pustoi Konets]]i asulad.
 
Pärast Punaarmee vägede ümbergrupeerimist alustasid vãed 11. veebruaril uuesti pealetungikatseid. LõunapoolNarvast Narvatlõunas alustasid pealetungi 30.kv lk 63. ja 64.kv laskurdiviis Krivasoo Saksa vägede kaitseliinile ning jõudsid välja jõe läänekaldal sillapead kaitsnud 314. ld väeosadeni.
 
[[Permisküla]] juures tungisid 11.
laskurdiviisi väeosad üle jõe ning moodustasid uue sillapea.
 
Narvast põhjapoolpõhjas tungisid 43. laskurkorpuse 98. ld ja 131.ld väeosad Vepsküla ja Siivertsi suunal, kuni 2km kaitsesse.
 
109. lk väeosad tungisid peale Narvast lõunasuunallõunas ja edelapooledelas [[Soldino]] suunal, saavutamata edu.
 
[[Vasknarva]] ruumis [[Karol]]i juures teostas 43.ld 147.lp dessandi ning moodustas sillapea.
 
13. veebruaril alustasid pealetungi teise ešeloni väeosad, 30 kv lk 45.kaardiväe laskurdiviisi väed ning laiendasid pealetungiga Narvast edelapooledelas olnud platsdarmi 13 km võrra kaitse sügavusse. [[Narva laht|Narva lahelt]] teostas BPL 260. üksik mereväe laskurbrigaadi pataljon 14. veebruaril [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]].
 
15. veebruaril toimusus veel 2. löögiarmee ja 30.kv lk vägede rünnakud Krivasoo suunal, 64. ja 45.kv ld väeosasel õnnestus tungida [[Auvere platsdarm]]il mõnes kohas üle Tallinn-Narva raudtee Auvere jaama piirkonnas.
 
19. veebruaril anti 43. laskurkorpusele korraldus üle minna kaitsele põhja poolNarvast Narvatpõhjas.
 
21. veebruaril 1944 vahetasid Eesti üksused välja Narva jõe ääres viimased [[227. jalaväediviis]]i osad. [[20. eesti vabatahtlike SS-diviis]]i [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni (komandör ''Waffen-Hauptsturmführer'' [[Paul Maitla]]) positsioonid kulgesid [[Pähklamäe]]st [[Vepsküla]]ni. [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] I pataljon ''Waffen-Hauptsturmführer'' {{kas|Silverti}} juhtimisel asus [[Vepsküla]]s, II/46 pataljon (komandör ''SS-Obersturmführer'' {{kas|Weber}}) [[Riigiküla]]s. 20. veebruaril diviisi asupaika jõudnud 45. rügemendi I pataljon paigutati [[Peeterristi]]le.
176. rida:
24. veebruaril ründasid [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] 2. pataljoni osad SS-Haupsturmführer [[Rudolf Bruus]]i juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, 1. pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-Oberscharführer R. Männiku juhtimisel rullis vastaste kaevikud üle ning sillapea likvideeriti.
[[File:Narva area.png|pisi|300px|right|Rindejoon ja vägede [[diskolatsioon]] Narva piirkonnas 1944. aasta märtsis]]
EdelaNarvast pool Narvatedelas olid eestlaste vasturünnakud vaenlase visast vastupanust hoolimata edukad. [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i pataljonid ''SS-Oberführer'' Augsbergeri juhtimisel purustas koos ühe germaani [[III SS-tankikorpus]]e vabatahtlikega mitu päeva kestnud ründeheitlustes, [[5. märts]]iks vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi.
===Vepsküla sillapea===
28. veebruarist 3. märtsini 1944 ründasid 11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviisile allutatud [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] I pataljon Nõukogude tugiala Narva jõe vasakul kaldal [[Vepsküla]] piirkonnas ja surusid vastase lõpuks lähivõitluses üle jõe.
184. rida:
 
===Siivertsi sillapea ===
5. märtsil murdis SS-Obersturmführer [[Martin Mägi]] rünnakgrupp lõpuks Siivertsi sillapea vastupanu. Sellega oli Narva läänekallas põhjaNarva poollinnast Narvapõhja linnapool puhas.
===Märtsipommitamised===
{{Vaata|Märtsipommitamine}}
194. rida:
Lahingud jätkusid 16. märtsil. Siis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni positsioonidesse sisse murda. I/45 pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud 46. rügemendi osad suutsid vastase tagasi lüüa. Heideldi järgmise päevani. Sellega Punaarmee talvine pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus. Siitpeale valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrup Nordi]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. 9. aprillil 1944 pälvis vapruse eest 46. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi I pataljoni ''Unterscharführer'' [[Harald Nugiseks]] [[Raudrist]]i Rüütliristi.
 
Veidi enne [[22. juuni]]l 1944 alanud [[Pealetungioperatsioon Bagration|Nõukogude vägede suvist pealetungi]] jõudis [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] Kehrast Narva rindele. Selle II pataljon võttis üle [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] positsioonid. Koos 20. SS-diviisi [[20. Waffen-SS Füsilier Battalion|füsiljeerpataljoniga]] vahetas viimane omakorda välja lõuna pool [[Auvere|Auveres]]t lõunas kaitsel olnud 126. Jalaväediviisi osad. Samuti Auverest lõunasse paigutatud 47. rügemendi I pataljon allutati [[11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviisile Nordland]]. 46. rügement asus kaitsele 47. rügemendi II pataljoni vasakult tiivalt [[Narva laht|Narva laheni]].
 
Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida läänePeipsi pool Peipsijärvest järveläänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) Relva-SS-i armeekorpuse juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord.
===Juulilahingud===
25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal Govorovi juhitavad Leningradi rinde väed – [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] – pärast tunniajast turmtuld pealetungi väegrupile Narva. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse lõuna pool [[Auvere|Auveres]]t lõunas. 20. SS-diviisi füsiljeerpataljonil läks siiski korda rindejoon varsti taastada.
 
Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, [[Riigiküla]] ja [[Narva-Jõesuu]] all. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku 3 pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool Riigiküla üle Narva jõe. Vaasa all on hakatud silda ehitama. Diviis palus abi.
 
See sissemurre riivistati [[4. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-brigaad]]i abiga [[Auga]]-[[Puhkuva]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 2. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda [[Sinimägede lahing|taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool]] [[Sinimäed|SinimägedesSinimägedest]] läänes, nn [[Tannenbergi liin]]il. Eesti-Saksa väeosad paiknesid [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maantee]]ga risti üle maantee [[Mummassaare]]–[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]]–[[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]]–[[Putki]] joonele.
{{Vaata|Sinimägede lahing}}