Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
54. rida:
Rootsi kuningas, kes oli 1561. aastal Tallinna linna oma kaitse alla võtnud ja oli ka kohustunud kaitsma Tallinna [[laokohaõigus]]i, lasi 1562. aastal, pärast [[nelipühad|nelipühi]] Soome lahel Narvast saabunud [[Lübeck]]i kaupmeeste laevad kinni pidada ning konfiskeeris varad Rootsi riigi kasuks. Laevade konfiskeerimine oli ka hiljem [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõja]] üheks põhjuseks. 1566. aastal pidas Rootsi admiral [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] üle 200 laeva Narva kaubateelt kinni, mis olid laaditud Inglise ja muude maade kalli kaubaga ([[Kalev (riie)|kalev]]iga), mis muutis kaubatee Narva ohtlikuks. Narva blokeerimise lõpetasid Rootsi võimud alles [[1570]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahu]]lepingu järel.
1570. aastal toimus [[Moskva tsaar]]i [[opritšnina]] rüüsteretk [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] tulemusel [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] liidetud Narva, [[Novgorodi veresaun]]a jätkuna, tapeti Novgorodiga seotud Narva venelasi, hävitati,
===Kahekümneviieaastane sõda===
{{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}
88. rida:
[[Pilt:Narva fortress.jpg|pisi|Narva kindlus koos bastionide asukohtadega tänapäevasel Narva kaardil: 1-Spes, 2-Justitia, 3-Pax, 4-[[Victoria bastion|Victoria]], 5-Honori, 6-Gloria, 7-Fama, 8-Triumphi, 9-Fortuna]]
Aastatel 1676–1680 alustati Narvas kaitserajatiste uuendamist fortifikatsioonide direktor [[Erik Dahlberg]]i kavade alusel, [[Vaubani süsteem]]i alusel. Ehitustöödega alustati [[1682]]. aastal ja jätkati kuni Narva vallutamiseni venelaste poolt [[1704]]. aastal. Valmis jõuti ehitada
===Narva Põhjasõjas===
| |||