Erinevus lehekülje "Mihhail Kutuzov" redaktsioonide vahel

 
== Sõjaväekarjäär==
Kutuzov osales uuesti sõjategevuses aastatel 1768–1774: [[1769]]. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta [[Pjotr Rumjantsev]]i armee juures ober[[kindralkortermeister|kindralkortermeistriks]]. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõdades]] õppisteenis ta [[Aleksandr Suvorov|Aleksandr Suvorovi]]ilt väejuhtimiskunstialluvuses ning ilmutas otsustavustjulgust [[Türgi]] kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov vigastuse, mille tagajärjel sai parema silma vigastuse .
 
Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov parema silma vigastuse.
Kutuzov oli ka edukas diplomaat, Venemaa saadik [[Osmani impeerium]]is [[Konstantinoopol]]is.
 
Kutuzov oli ka edukas diplomaat,: Venemaa saadik [[Osmani impeerium|Osmani Impeeriumi pealinnas]]is [[Konstantinoopol]]is.
20. augustil 1812 määras [[Aleksander I]] Kutuzovi [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] asemel Napoleoni eest taganeva Vene armee ülemjuhatajaks. Kutuzovi juhtimisel purustas Vene vägi [[Napoleon]]i armee. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>
 
20. augustil 1812 määras [[Aleksander I]] Kutuzovi [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] asemel Napoleoni eest taganevate Vene armeede ülemjuhatajaks.
 
Kutuzovi juhtimisel kaotati Borodino lahing (1812) , mille tagajärel loovutati Moskva Napoleoni vägedele.
 
Kohe peale Borodino lahingu lõppu teatas Kutuzov Keiser Aleksander I le St. Peterburgi vene vägede suurest võidust. Selle tulemusel sai ta koheselt keisri poolt autasustatud.
 
Hilisemalt , teada saades Kutuzovi valest, ei võtnud keiser tagasi talle antud autasusi.
 
20. augustil 1812 määras [[Aleksander I]] Kutuzovi [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] asemel Napoleoni eest taganeva Vene armee ülemjuhatajaks. Kutuzovi juhtimisel purustas Vene vägi [[Napoleon]]i armee. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>
 
Kutuzovi väejuhtimisel on toimunud 2 suuremat lahingut (1805 Austerlitz, 1812 Borodino), mis mõlemad kaotati Napoleonile.
 
<br />
 
==Surm==
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. Tema põrm toodi [[Peterburi]] ja maeti Peterburi [[Kaasani katedraal (Peterburi)|Kaasani katedraal]]<nowiki/>i juurde.
 
Pärast Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma südame Vene vägede juurde Sileesias [[Bolesławiec]]i linnas. 4. septembril [[1933]] avati [[VK(b)P]] Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri [[Sergei Kirov]]i korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud [[Religiooni ajaloo muuseum|Religiooniajaloo muuseum]]iks, levinud kuulujutu kontrolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas kivist sarkofaagist, kehast eraldi säilitatud arvatava südame jäänused, misjärel hauakamber suleti<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=1016 Сердце фельдмаршала Кутузова]</ref>. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal kasutati [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] kangelast Kutuzovit patriotismi innustamiseks ning asutati [[Kutuzovi orden]], mis oli üks [[NSV Liit|NSV Liidu]] tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
5

muudatust