|
Vahtra enamusega metsa nimetatakse [[vahtrik]]uks. Euroopas kohtab vahtrikke harva, kogu Eestis on neid napilt 20 hektarit.<ref name="lk7" />
== Kasutamine ==
Vahtra õied on meerikkad. Neis toituvad paljud [[putukad]]<ref name="bio2" />. Vaher on [[paju]]de ja [[remmelgas|remmelgate]] järel üks esimesi kevadisi [[nektar]]i- ja [[õietolm]]urikkaid puid<ref name="lk8" />. Vaher annab heledat hea maitse ja õrna lõhnaga [[mesi|mett]]<ref name="lk8" />. Ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett<ref name="lk9" /><ref name="bio" />.
Varakevadel, enne pungade puhkemist, isegi enne õitsemist annab vaher [[taimemahl|mahla]]. Mahlajooks algab juba [[märts]]is, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud. [[Vahtramahl]] on märksa magusam [[kasemahl]]ast. Vahtramahla [[suhkur|suhkru]]sisaldus on 12–32.<ref name="lk9" />
Lehtede piimmahlast saab [[kautšuk]]it. Lehti saab kasutada [[loomasööt|söödaks]] ja allapanuks<ref name="bio2" />
=== Puit ===
Vahtra [[puit]] on kollakas või punakas<ref name="bio2" />. See on hinnatud [[sitkus]]e, [[painduvus]]e ja [[vastupidavus]]e tõttu<ref name="bio2" />. Selle [[tihedus]] on 630–700 kg/m³<ref name="lk7" />.
Seda kasutatakse [[parkett|parketi]], [[vineer]]i, [[mööbel|mööbli]] ja [[muusikariist]]ade tootmiseks.<ref name="bio2" /><ref name="lk8" />
Rahvakultuuris valmistati vahtra tugevast, aga libedast puidust [[regi|ree]]jalaste taldu. Vahtrast tehti kanga[[suga]]de piisid, tuulamissarjade põhju, [[höövel|höövli]]pakke, [[kirves]]te ja [[haamer|haamrite]] varsi ning veski hammasrataste hambaid.<ref name="lk8" />
=== Kasutamine haljastuses ===
[[Pilt:Acer platanoides Faassens black BG Tallinn.jpg|pisi|Kultivar 'Faassen's black']]
[[Pilt:Acer platanoides drummondii BG Tallinn.jpg|pisi|Kultivar 'Drummondii']]
Vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses. Seda takistab aga asjaolu, et vahtral on palju suuri külgjuuri ja kui neil pole piisavalt ruumi, siis kasvab vaher halvasti. Kuid tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad vanadel puudel kergesti tüveharud ja isegi tormimurd pole enneolematu<ref name="lk7" />. Kui need kukuvad tänavale, siis võivad need segada liiklust.
Vaher on kiire kasvuga, kena ja külmakindel puu, mida on [[ilupuu]]na kasvatatud juba sajandeid<ref name="Maailma puude entsüklopeedia" />. Viimasel ajal on liigist saadud hulganisti madalakasvulisi [[kultivar]]e, mida istutatakse maantee äärde<ref name="Maailma puude entsüklopeedia" />. Vaher talub hästi kärpimist<ref name="bio" /> ja sobib [[bonsai]]ks.
Kultivaride seas on selliseidki, mille lehed pole punased üksnes sügisel, vaid suvelgi. Kultivari 'Reichenbachii' lehed on kevadel punakasrohekad tumepunaste täppidega ning suvel ja sügisel tumepunaste, peaaegu mustade lehtedega. Kultivari 'Schwedleri' lehed on kevadel tumepunased, suvel tumerohelised ja sügisel oliivrohelised. Kultivar 'Crimson King' on kevadest sügiseni purpurpunaste lehtedega ja sügisel leekivpunane. Temaga sarnaneb 'Royal Red', aga selle lehed on noorelt erepunased ja hiljem tumedamad. Kultivari 'Drummondii' lehed on hallikasrohelised heledate servadega, noored lehed on üleni valkjaskollased.<ref name="lk10" />
Lisaks ebaharilikku värvi lehtedega kultivaridele on loodud selliseidki, milles on süvendatud lehtede hõlmalist kuju. Niisugustest on kõige tuntumad 'Dissectum', 'Laciniatum' ja 'Palmatifidum'. Neil kõigil on lehed lõhestunud kuni aluseni.<ref name="lk10" />
==Viited==
| 