Hapnik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Pisiasju Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
1. rida:
{{KeemElem|8|Hapnik|O|15,9994|keMittemetall|2|6|||||}}
'''Hapnik''' ([[keemiline sümbol]] '''O''') on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 8. See on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivne]] [[mittemetall]], millel on kaks levinud [[allotroopia|allotroopset]] vormi: '''[[dihapnik]]''' ehk lihtsalt '''hapnik''' ('''O<sub>2</sub>''') ja trihapnik ehk [[osoon]] (O<sub>3</sub>). Hapnik on väga lahe asi. Lol
[[Stabiilne isotoop|Stabiilseid]] [[isotoop]]e on kolm, nende [[massiarv]]ud 16, 17 ja 18.
[[Dihapnik]] on iseenesest stabiilne [[gaas]], mis on omapärane selle poolest, et kuigi [[molekul]]is on [[paarisarv]] [[elektron]]e, on ta [[paramagnetism|paramagnetiline]]. [[Keemistemperatuur|Temperatuuril]] −183 [[Celsiuse skaala|°C]] kondenseerub see siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% ([[ruumala|mahu]] poolest) [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]ist. [[Õhk|Õhu]] koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka '''õhuhapnikuks'''.Tik tok test!!!!
Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud [[lihtaine|liht-]] ja [[liitaine]]d [[keemiline reaktsioon|reageerivad]] sellega kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga [[põlemine]]. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega.Hit or miss
Hapnik on [[fluor]]i järel [[elektronegatiivsus|elektronegatiivseim]] element, seetõttu on ta [[oksüdatsiooniaste]] negatiivne kõigis ühendites peale [[fluoriid]]ide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste −2: suurema oksüdatsiooniastmega [[keemiline ühend|ühend]]id on vähestabiilsed ja tugevad [[oksüdeerija]]d. Neist stabiilseimad on [[peroksiid]]id; esinevad ka [[hüperoksiid]]id ja [[osoniid]]id.🤤
Tähtsaim hapniku [[keemiline ühend|ühend]] on tema ühend [[vesinik]]uga – [[vesi]]. Hapnikku on keemilistest elementidest kõige rohkem (65–75%) kõigi [[elusorganism]]ide [[rakk]]udes.I'm already tracer.
==Ajalugu==
| |||