Punahirv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
25. rida:
'''Punahirv''' (''Cervus elaphus'') on üks suurimaid [[hirv]]eliike [[hirvlased|hirvlaste]] sugukonnast.
Punahirv on asustanud suurema osa [[Euroopa]]st, [[Kaukasus]]est, [[Anatoolia]]st, mõned osad [[Lääne-Aasia|Lääne-]]st ja [[Kesk-Aasia]]st. Samuti on punahirv esindatud [[Atlase mäed|Atlase mägedes]] [[Maroko]]s ja [[Tuneesia]]s, olles ainuke punahirvede populatsiooni levikukoht [[Aafrika]] mandril. Punahirve on sisse toodud näiteks [[Austraalia]]sse, [[Uus-Meremaa]]le, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], [[Kanada]]sse, [[Peruu]]sse, [[Uruguai]]sse, [[Tšiili]]sse ja [[
Punahirv on mäletseja, kellel on neljaosaline [[magu]]. Geneetiliste tõendite alusel on punahirve kirjeldatud kui liikide gruppi, mitte kui ühte eraldi liiki.<ref name="Moore"/><ref name="Perez-Espona"/> Punahirved kuuluvad hirvlaste (''Cerevidae'') perekonda, kuhu kuuluvad veel [[põder]] (''Alces alces''), [[kanada hirv]] (''Alces canadiensis''), kes elavad [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Ida-Aasia]]s. On tõenäoline, et punahirve esivanemad, kaasa arvatu kanada hirv, on pärit Kesk-Aasiast ja sarnanevad [[tähnikhirv]]ega (''Cervus nippon'').<ref name="Geist"/>
Hoolimata sellest, et punahirv oli
== Välimus ==
37. rida:
Punahirvede suvekarvastik on punakaspruun. Sügise jooksul kasvatavad kõik hirvlased talvekasuka, mis aitab talvel hoida sooja. Sügisel mõned hirved kasvatavad endale laka. Mõnedel liikidel on suvekarv ja talvekarv lihtsasti eristatav. Kevade saabudes hõõruvad punahirved talvekasuka maha vastu puud või teisi objekte. Suviti on punahirve karvavärvus punakaspruun ja tumedam, talvel on karvavärvus hallikas ja heledam.<ref name="Geist"/><ref name="Pisarowicz"/>
Isaste kael on sügisel, kui on jooksuaeg, jämenenud ja nad on kasvatanud endale märgatava laka. Ainult isased punahirved suudavad kasvatada sarvi. Sarved hakkavad kasvama kevadel ja aetakse maha igal aastal, tavaliselt talve lõpus. Sarved on keskeltläbi 71 cm pikad ja kaaluvad 1 kg, kuid esineb ka erijuhtusid. Sarved on moodustunud luudest ja suudavad päevas kasvada kuni 2,5 cm päevas. Kasvamise ajal on sarved kaetud karvadega, mis kaitsevad kasvavaid sarvi. Sarved on pigem sirged ja pealt kortsulised ning tipus on moodustunud “kroon”, mis vanematel loomadel moodustub 4-5 või rohkematest piikidest. Piigid kasvavad radiaalselt kroonis
== Levila ==
54. rida:
Alfaisased punahirved kogunevad jooksuajal, mis on augustist hilissügiseni, emaste karjade juurde ning hoiavad teisi, madalama potentsiaaliga isaseid eemale. Ainult alfaisased hoiavad haaremeid ja liigi võimekuse maksimum on umbes kaheksandal eluaastal. Nooremad kui 8-aastased isased ei suuda pidevalt hoida ühte haaremit ja jooksevad haaremite vahel ringi nagu teevadki üle 11 aastased isahirved. Nooremad ja vanemad isahirved leiavad endale haaremi hiljem kui tugevad hirved. Haaremi pidamise ajal võib isahirve kaal langeda kuni 20% kehakaalust.
Isased punahirved kasutavad jooksuajal emastele ja oponentidele teada andmiseks, kellel on uhkem möiratus. Isahirvede möire koondab emaseid just selle isendi ümber, kelle möire on kõige
== Kaitse kiskjate eest ==
| |||