Ametlik keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Nojakochi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Ametlik keel''' ehk '''ametikeel''' on [[keel (keeleteadus)|keel]] või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel, õpetatakse [[Kool|koolides]] ning mille on vastu võtnud [[valitsus]]. Erinevalt [[riigikeel]]est ei ole ametlik keel otseselt seotud ühe kindla [[rahvus|rahvuse]] ega [[kultuur|kultuuriga]] (ei ole või ei pruugi olla kohalik [[rahvuskeel]]).<ref name="Tomusk">Tomusk, I. (2007). Tähenärimisi ameti- ja õiguskeele kallal. Õiguskeel. (08.12.2018)</ref>
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2008}}
'''Ametlik keel''' ehk '''ametikeel''' on [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel. Erinevalt [[riigikeel]]est ei ole ametlik keel otseselt seotud ühe kindla [[rahvus|rahvuse]] ega [[kultuur|kultuuriga]] (ei ole või ei pruugi olla kohalik [[rahvuskeel]]). Eestis on peale riigikeele ametlikuks keeleks eesti viipekeel{{lisa viide}}.
 
"[[Eesti õigekeelsussõnaraamat|Õigekeelsussõnaraamat]]" (ÕS) ja "[[Eesti keele seletav sõnaraamat]]" (EKSS) defineerivad ametikeelt kui mõne maa riigi- või rahvusvahelise organisatsiooni keelt, kehami või ürituse ametlikku töökeelt, asjaajamiskeelt.<ref>Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS. (2018). Eesti Keele Instituut. [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=ametikeel&F=M] (11.01.2019)</ref><ref>Eesti keele
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on kasutusel 23 ametlikku keelt: [[bulgaaria keel|bulgaaria]], [[eesti keel|eesti]], [[hispaania keel|hispaania]], [[hollandi keel|hollandi]], [[inglise keel|inglise]], [[iiri keel|iiri]], [[itaalia keel|itaalia]], [[kreeka keel|kreeka]], [[leedu keel|leedu]], [[läti keel|läti]], [[malta keel|malta]], [[poola keel|poola]], [[portugali keel|portugali]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[rootsi keel|rootsi]], [[rumeenia keel|rumeenia]], [[saksa keel|saksa]], [[soome keel|soome]], [[slovaki keel|slovaki]], [[sloveeni keel|sloveeni]], [[taani keel|taani]], [[tšehhi keel|tšehhi]] ja [[ungari keel|ungari]].
seletav sõnaraamat. (2009). Eesti Keele Instituut. [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ametikeel&F=M] (11.01.2019)</ref>
 
== Kasutamine ==
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] puuduvad ametlikud ja riigikeeled.
Ametlik stiil on kõige olulisem tarbetekstides: [[avaldus]], [[CV]], [[seletuskiri]], [[kaaskiri]], [[volitus]], [[motivatsioonikiri]]. Samuti on ametlikku stiili oluline kasutada suulistel ametialastel suhtlustel.
[[Keeleseadus]] ütleb, et ametlik keelekasutus on riigi [[Ametiasutus|ametiasutuse]] ja [[Valitsusasutus|valitsusasutuse]] hallatava [[Riigiasutus|riigiasutuse]] ning [[Kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse, [[Notar|notari]], [[kohtutäitur|kohtutäituri]] ja [[Vandetõlk|vandetõlgi]] ning nende büroo või muu [[Avalik haldus|avaliku halduse]] ülesandeid täitma volitatud [[Asutus|asutuse]], kogu või isiku [[Dokument|dokumentide]], [[Veebileht|veebilehe]], siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus. <ref name="Tomusk">Tomusk, I. (2007). Tähenärimisi ameti- ja õiguskeele kallal. Õiguskeel. (08.12.2018)</ref><ref name="keeleseadus">Keeleseadus. (2011). Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001] (05.01.2019)</ref>
 
== Ametlik keel Eestis ==
==Vaata ka==
* [[Riigikeel]]
 
[[Eesti|Eestis]] on peale riigikeele ametlikuks keeleks [[eesti viipekeel]]. <ref name="keeleseadus">Keeleseadus. (2011). Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001] (05.01.2019)</ref>
[[Kategooria:Õigusteadus]]
 
[[Kategooria:Keelepoliitika]]
Ametlik keelekasutus peab vastama 2006. aastal vastu võetud [[Eesti kirjakeele norm|eesti kirjakeele normile]], kuid on lubatud lisada samasisuline tekst normikohasele tekstile [[Murdekeel|murdekeeles]] põlisel kasutusalal.<ref name="keeleseadus">Keeleseadus. (2011). Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001] (05.01.2019)</ref> [[Vabariigi Valitsus]] on andnud välja andnud keeleseadusel põhineva määruse „Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord“, kus on öeldud, et ametliku keelekasutuse ühtluse, selguse ning keelekasutuse hea tava rakendamise peab tagama ning soodustama kirjakeele norm. <ref name="Tomusk">Tomusk, I. (2007). Tähenärimisi ameti- ja õiguskeele kallal. Õiguskeel. (08.12.2018)</ref><ref>Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord. (2006). Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12733264] (05.01.2019)</ref>
 
Eestis viib keelepoliitikat ellu, peab riiklikku järelvalvet keeleseaduse ja keelekasutust kindlaks määravate [[Õigusakt|õigusaktide]] nõuete täitmise üle valitsusasutus [[Keeleinspektsioon]], mis kuulub [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] valitsemisalasse.<ref name="keeleinspektsioon">Keeleinspektsioon. (2019). [https://www.keeleinspektsioon.ee/et/keeleinspektsioon](19.01.2019)</ref>
 
=== Ajalugu ===
Esimesed allikad [[Eesti keel|eesti keele]] kohta on 13. sajandi kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks kirjutas [[Läti Henrik]] paar eestikeelset sõna [[Henriku Liivimaa kroonika|Henriku Liivimaa kroonikas]]. Esimeste pikemate tekstide hulka kuuluvad 16. sajandist [[Rooma-Katoliku Kirik|katoliku kiriku]] kolm tähtsamat palvet. 17. sajandil hakkasid [[baltisakslased]] kirjutama eesti keele käsiraamatuid eesmärgiga tutvustada keelt eelkõige kirikuõpetajatele. Kadrina pastor [[Heinrich Stahl|Heinrich Stahli]] kirjutatud esimene eesti keele käsiraamat ilmus 1637. aastal [[Saksa keel|saksa keeles]]. 17. sajandil jagunes eesti keel põhja- ja lõunaeesti keeleks ning mõlema kohta kirjutati eraldi käsiraamatuid. 1818 ilmus [[August Wilhelm Hupel|August Wilhelm Hupeli]] käsiraamatu täiendatud trükk, mille järgi hakati ka [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] eesti keelt õpetama.<ref name=":0" />
 
19. sajandil algatasid [[Noor-Eesti|Noor-Eestisse]] kuulunud [[Johannes Aavik]] ja [[Villem Grünthal-Ridala]] [[keeleuuendus|keeleuuenduse]], mille eesmärk oli ilukirjanduskeele arendamine, kasutades selleks lisaks oma keele vahenditele teisigi. [[Soome keel|Soome keele]] eeskujul taastati ning loodi [[Grammatiline konstruktsioon|grammatilised konstruktsioonid]] ning toodi üle palju [[laen (keeleteadus)|laene]], mis on kasutusel tänapäevani. [[Johannes Voldemar Veski]] juhitud liikumine jäi eesti keele omade vahendite juurde. Nende kahe liikumise esindajate ettepanekutest kujunesidki välja eesti kirjakeele normid. Mida ja mida mitte ametlikuks kuulutada ja õigekeelsussõnaraamatusse kirja panna, otsustati lisaks paljudele asjaoludele vahel ka juhuse läbi. Võeti arvesse Tartu Ülikooli professori [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuneni]] arvamust, hiljem oli peamiseks otsustajaks põhimõtetelt [[Keelekorraldus|keelekorralduse]] ja keeleuuenduse vahel olev [[Elmar Muuk]].<ref name=":0">Erelt, M.; Erelt,T.; Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Instituut.[https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=3] (13.01.2019)</ref>
 
Kui seni kasutati ametlike toimingute läbiviimisel Eestis võõrkeeli, siis aastal 1934 jõustus Eesti Vabariigi esimene keeleseadus ning 1. jaanuaril 1935 sätestas [[seadus]] ametliku asjajamiskeelena eesti keele. Kuid suuremate [[Vähemusrahvus|vähemusrahvuste]] [[Kodanik|kodanikele]] jäeti võimalus kirjalikult oma keeles [[Riigiasutus|riigiasutuste]] poole pöörduda. Vastused said nad aga eesti keeles.Teatud piirkondades, kus [[Vähemuskeel|vähemuskeelte]] kõnelejad olid enamuses, võis ka ametlikult kasutada vähemusrahvuse keelt, kuid kõik [[Ametnik|ametnikud]] pidid oskama eesti keelt. Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu võtmist oli lisaks eesti keelele teiseks valitsemiskeeleks [[vene keel]], mis oli paljudes [[Majandusharu|majandusharudes]] valitsev. Nõukogude Liit võttis vene keele kindlustamiseks Eesti aladel kasutusele ulatuslikke meetmeid. Võrreldes 1934. aastaga tõusis mitte-eestlaste arv 1959. aastaks mitmekordselt ja 1989. aastaks veelgi. [[Venemaa|Venemaalt]], [[Ukraina|Ukrainast]], [[Valgevene|Valgevenest]], [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasiast]] ja [[Taga-Kaukaasia|Taga-Kaukaasiast]] toodi sisse töölisi, kelle suhtluskeeleks kujunes vene keel. [[Sisserännanu|Sisserännanutel]] polnud enam vajadust eesti keelt õppida, sest kõigi ametiasjadega oli võimalik tegeleda vene keeles, tihti puudus ka [[Eestlased|eestlastel]] võimalus eesti keeles suhelda. Loodi ka eraldi venekeelsete koolide võrgustik. Nõukogude Liidu sellise tegevuse eesmärk oli rahvuslike eripärade kaotamine, ühtse nõukogude rahva loomine ning lõpuks muuta vene keel ainukeseks [[Emakeel|emakeeleks]].<ref name="Ilmar">Tomusk, I. (2015). Keeleseadustest Eestis. Õiguskeel. (19.01.2019)</ref>
 
Uue rahvusliku ärkamise üks tähtsamaid eesmärke oli eesti keele tähtsuse taastamine ning keeleseaduse väljatöötamine. Kunstnik ja poliitik [[Enn Põldroos]] ütles [[Maaleht|Maalehes]] avaldatud intervjuus: "Keeleseadust on vaja igale maale, sest iga rahvus püsib seni, kuni püsib tema keel."<ref name="Ilmar">Tomusk, I. (2015). Keeleseadustest Eestis. Õiguskeel. (19.01.2019)</ref><ref>Intervjuu Enn Põldroosiga. (1988). Maaleht. (20.01.2019)</ref>
 
23. veebruaril 2011 võeti vastu [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvunud]] Eesti teine keeleseadus, kus oli põhiliselt muudetud rõhuasetust, võrreldes eelmiste seadustega, kuid üldpõhimõtted jäeti samaks. Lisaks oli uues seaduses määratletud ametliku ja avaliku keelekasutuse mõiste ning kirjas ka selle eesmärk: "Arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades."<ref name="Ilmar">Tomusk, I. (2015). Keeleseadustest Eestis. Õiguskeel. (19.01.2019)</ref>
 
=== Keelekoolitused Eestis ===
 
==== Selge sõnum ====
[[Selge sõnum]] on algatus, mis püüab veenda inimesi infot edastama selges keeles, arusaadavalt ning sihtgruppi arvestades. Eestis sai mõtteviis alguse 2010. aastal [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]]. Selge keele koolitusi, kus õpetatakse kirjutama selgelt, tekstis olulist infot liigendama ning korratakse üle tüüpvead ja keelereeglid koos tagasisidega, on võimalik tellida asutustesse. Koolitajad Katrin Hallik ja Katre Kasemets on 2010. aastast avaldatud kogumikke, artikleid, pidanud loenguid, andnud intervjuusid ning korraldasid 2013. aastal esimese rahvusvahelise selge keele konverentsi, milele lisandus järgmisel aastal selge sõnumi auhinna võistlus. <ref>Künstler, A. (2017). Küsib/Vastab. Sirp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/kusibvastab-13/] (13.01.2019)</ref> [[Selge sõnumi auhind|Selge sõnumi auhinda]] väljastatakse 2014. aastast alates ja neljas erinevas kategoorias: parim selge sõnumiga tarbetekst, parim selge sõnumiga tarbepilt, parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga ning parim selge sõnumi edendaja. <ref>Hallik, K.; Kasemets, K. (2019). Selge sõnumi auhinna statuut.([http://selgesonum.ee/auhind-2017/statuut/] (13.01.2019)</ref><ref>Hallik, K.; Kasemets, K. (2019). Selge sõnum.[https://selgesonum.ee/] (13.01.2019)</ref>
 
Sõnumid: "Selge suhtlus hoiab kokku nii aega kui ka raha" ja "Teeme üheskoos Eesti avaliku suhtluse selgemaks". <ref>Nemsitsveridze, H. (2018). "Ühtekuuluvuspoliitika fondid", "tülikolle", "maksusumma" ja teised kanseliidid, mida õiguskantsler välja püüab juurida. Delfi.[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uhtekuuluvuspoliitika-fondid-tulikolle-maksusumma-ja-teised-kanseliidid-mida-oiguskantsler-valja-puuab-juurida?id=83758111] (13.01.2019)</ref>
 
====Töötukassa====
[[Töötukassa]] sõlmis 2016. aastal lepingu kaheksa eesti keele koolitajaga kuni 2019. aasta lõpuni. Selle aja jooksul on plaanis koolitada maksimaalselt üle 3500 inimese. Koolituse põhieesmärk on tööd otsivate inimeste keeleoskuse parandamine ning eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamine. <ref>Töötukassa. (2016). Töötukassa hakkab vahendama kõrgtasemel eesti keele õpet. [https://www.tootukassa.ee/uudised/tootukassa-hakkab-vahendama-korgtasemel-eesti-keele-opet] (13.01.2019)</ref>
 
==== Ülikoolid ====
[[Tallinna Ülikool]] pakub võimalust kõigil kesktasemel eesti keele oskusega huvilistel õppida selgeid, ladusaid, viisakaid ning keeleliselt korrektseid tekste koostama. <ref>Tahvel, E. (2019). Kirjalik kommunikatsioon: ladus eneseväljendus ja korrektne eesti keel. Tartu Ülikooli õppeinfosüsteem. [https://ois.tlu.ee/pls/portal//!tois.ois_public.draw_page?_page=26C55172C85FAFF3D6EB1F8D2FED4A6307BA759863366D72&p_id=EE44839C4F318735] (19.01.2019)</ref>
 
[[TalTech]] Kõigil korrektse eesti keele huvilistel on võimalusel Kaire Viili koolitusel viia ennast kurssi uuenenud keelereeglitega, õppida koostama arusaadavaid tarbetekste, andma keelenõu ka töökaaslastele ning vajadusel keelenõu internetist leidma. <ref> Viil, K. (2019). Selge eesti ametikeel. Tallinna Tehnikaülikool. [https://ttu.ee/public/v/Virumaa-kolledz/Koolitused/Kaire_Viil__selge_eesti_ametikeel.pdf] (13.01.2019)</ref>
 
Tartu Ülikoolis on [[Moodle]] õpikeskkonnas võimalik parandada igapäevast korrektset eesti keelt täielikult veebipõhiselt.<ref>Pilt, E. (2019). Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises. Tartu Ülikooli infosüsteem.[https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=16258&id_ay_toimumine=52668&systeemi_seaded=10,1,12,1,] (19.01.2019)</ref>
 
=== Probleemid ===
 
* '''Ametlik keel on liiga keeruline.''' Uuringu kohaselt oskavad viiendik [[Põhikool|põhikooli]] lõpetanutest küll lugeda, kuid ei saa lihtsamatestki tekstidest aru ja ei oska neid seletada. Lisaks väheneb inimeste sõnavara ning ei osata enam kasutada metafoore.<ref name="Päll">Eesti Keele Instituut. (2011). Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb. [http://portaal.eki.ee/avalehe-teadete-arhiiv/460-paell-kirja-uelesanne-uehiskonnas-kahaneb-qpostimeesq-070211.html] (13.01.2019)</ref><ref name="Helk">Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/2237-eesti-keele-probleemidest.html] (13.01.2019)</ref>
*'''IT terminoloogia on valdavalt ingliskeelne.''' [[IT]]-spetsialistidel omavahelises suhtluses probleeme ei teki, kuid keskmisel tavakasutajal tekitab inglise-eesti segakeelsete sõnasõnaliste väljendite mõistmine raskusi.<ref>Lauk, S. (2007). E-keskkond – lisaväärtus kasutajale, väljakutse terminoloogile. Eesti Rahvusraamatukogu. [http://vana.nlib.ee/html/rkogud/seminarid/terms07/Siiri_Lauk.ppt](20.01.2019)</ref>
* '''Kirja tähtsus kahaneb.''' Väheneb inimeste teadlikkus ning vajadus osata [[Õigekiri|õigekirja]], sest tänapäeval on võimalik arvutitega suheldes kasutada ka häälkäsklusi. <ref name="Päll">Eesti Keele Instituut. (2011). Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb. [http://portaal.eki.ee/avalehe-teadete-arhiiv/460-paell-kirja-uelesanne-uehiskonnas-kahaneb-qpostimeesq-070211.html] (13.01.2019)</ref><ref name="Helk">Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/2237-eesti-keele-probleemidest.html] (13.01.2019)</ref>
*'''Ülikoolides''' '''suureneb''' '''ingliskeelsete õppekavade osakaal.''' Välismaalastest professorid esitlevad oma ettekandeid [[Inglise keel|inglise keeles]]. Toimub arutelu magistri- ja doktoriõppes inglise keelele üleminekuks. <ref name="Päll">Eesti Keele Instituut. (2011). Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb. [http://portaal.eki.ee/avalehe-teadete-arhiiv/460-paell-kirja-uelesanne-uehiskonnas-kahaneb-qpostimeesq-070211.html] (13.01.2019)</ref><ref name="Helk">Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/2237-eesti-keele-probleemidest.html] (13.01.2019)</ref>
* '''Reklaamid ja sotsiaalmeedia soodustavad lohakust.''' Reklaamides kirjutatakse lausetes kohati kõiki sõnu suure tähega, mis on üheks võimaluseks silma paista. Kirjutatakse ka suurt algustähte nõudvaid sõnu väikesega. Reklaamikeel on probleem, sest lisaks grammatikaraamatutele õpib laps sellest, kuidas ta näeb teisi keelt kasutamas. <ref>Kaljuvee, A. (2006). Eesti keelega on kõik korras, harida tuleb keelekasutajaid. Eesti Päevaleht.[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-keelega-on-koik-korras-harida-tuleb-keelekasutajaid?id=51057507] (13.01.2019)</ref> Lisaks mõjutab [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeediale]] omane lohakas keelekasutus nii õpilaste koolitööd kui ka eksamitulemusi.<ref>Post, A. (2017). Sotsiaalmeedia mõju: õpilased kasutavad kirjandites ja esseedes emotikone. ERR. [https://www.err.ee/612908/sotsiaalmeedia-moju-opilased-kasutavad-kirjandites-ja-esseedes-emotikone] (20.01.2019)</ref>
*'''Teiste keelte mõju.''' Eestis elab arvukalt venelasi, kes omal valikul ei õpi eesti keelt, mille tulemusena on vene keele oskus kohati olulisem kui eesti keele oskus. Interneti arenguga on tõusnud inglise keele tähtsus ning sealt pärinevad väljendid sulanduvad märkamatult ka eesti keelde.<ref name="Helk">Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/2237-eesti-keele-probleemidest.html] (13.01.2019)</ref>
 
== Ametlikud keeled Euroopas ==
 
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on 24 ametlikku keelt: [[Soome keel|soome]], [[rootsi keel|rootsi]], [[Taani keel|taani]], [[Saksa keel|saksa]], [[Inglise keel|inglise]], [[Hollandi keel|hollandi]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Hispaania keel|hispaania]], [[Portugali keel|portugali]], [[Tšehhi keel|tšehhi]], [[Eesti keel|eesti]], [[Läti keel|läti]], [[Leedu keel|leedu]], [[Malta keel|malta]], [[Ungari keel|ungari]], [[Poola keel|poola]], [[Sloveeni keel|sloveenia]], [[Slovaki keel|slovakkia]], [[Bulgaaria keel|bulgaaria]], [[rumeenia keel|rumeenia]], [[Iiri keel|iiri]] ja [[horvaadi keel]]. <ref>Euroopa Liidu Infokeskus. (2018). Ametlikud keeled. [https://elik.nlib.ee/pohifakte-euroopa-liidust/ametlikud-keeled/] (22.12.2018)</ref>
 
Euroopa Liidus ametlikult kasutusel olevat keelt nimetatakse [[Eurokeel|eurokeeleks]].
 
Pärast 1992. aasta [[Maastrichti leping|Maastrichti lepingut]] tõusis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] nii [[Keeleõpe|keeleõppe]] kui ka keelelise mitmekesisuse tähtsus. Kui varem suunati Euroopa Liidu toetused ametlike keelte õppimisele, siis 21. sajandi alguse eesmärk oli kõikide keelte, sealhulgas [[Regionaalkeel|regionaal]]- või [[Vähemuskeel|vähemuskeelte]], [[Sisserändaja|sisserändajate]] keelte ja suurimate maailmakeelte õppimisvõimaluste ning kasutamise parandamine. Üheks peamiseks uue mitmekeelsus poliitika põhjuseks on inglise keele aina suurem levik, mis võib vähendada liikmesriikide keelte oskust ning elujõudu. <ref>Siiner, M.; Vihalemm, T.; Tender, T. (2007). Piirkondlike keelekujude tunnustamisest Eestis ja Prantsusmaal Euroopa Liidu keelepoliitika taustal. Emakeele Seltsi aastaraamat. [https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=151879] (30.12.2018)</ref>
 
== Ametlikud keeled maailma riikides <ref>Central Intelligence Agency. (2018). The World Factbook. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2098.html] (22.12.2018)</ref> ==
 
{| class="wikitable sortable"
!Riik
!Ametlik keel
|-
|[[Afganistan]]
|[[puštu keel]] ja [[dari keel]] ([[lingua franca]])
|-
|[[Albaania]]
|[[albaania keel]]
|-
|[[Alžeeria]]
|[[araabia keel]] ja [[tamasikti keel]]
|-
|[[Ameerika Samoa]]
|[[inglise keel]] ja [[samoa keel]]
|-
|[[Ameerika Ühendriigid]]||[[inglise keel]] ([[de facto]]), [[havai keel]] ([[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]]) ja 20 põliselanike keelt [[Alaska|Alaskal]]
|-
|[[Andorra]]
|[[katalaani keel]]
|-
|[[Angola]]
|[[portugali keel]]
|-
|[[Anguilla]]
|[[inglise keel]]
|-
|[[Antigua ja Barbuda]]
|[[inglise keel]]
|-
|[[Araabia Ühendemiraadid]]||[[araabia keel]]
|-
| [[Argentina]] || [[hispaania keel]]
|-
| [[Armeenia]] || [[armeenia keel]]
|-
|[[Aruba]] || [[papiamento keel]]
|-
|[[Austraalia]] || [[inglise keel]]
|-
|[[Austria]] || [[saksa keel]] (üleriigiliselt) ja [[horvaadi keel]], [[sloveeni keel]], [[ungari keel]] (piirkondlikult)
|-
|[[Azerbaidžan]] || [[Aserbaidžaani keel]]
|-
| [[Bahama]] || [[inglise keel]]
|-
| [[Bahrein]] || [[araabia keel]]
|-
| [[Bangladesh]] || [[bengali keel]]
|-
| [[Barbados]] || [[inglise keel]]
|-
|[[Belau]] ||[[belau keel]]
|-
| [[ Belgia]] || [[hollandi keel]], [[prantsuse keel]] ja [[saksa keel]]
|-
| [[Belize]] || [[inglise keel]]
|-
|[[Benin]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Bermuda]]||[[inglise keel]]
|-
| [[Bhutan]] || [[Dzongkha keel]]
|-
| [[Boliivia]] || [[hispaania keel]], [[ketšua]], [[aimara]], [[guaranii keel]] ja 36 põliselanike keelt
|-
|[[Bonaire, Sint Eustatius ja Saba]]||[[hollandi keel]]
|-
| [[Bosnia ja Hertsegoviina]] || [[bosnia keel]], [[serbia keel]] ja [[horvaadi keel]]
|-
|[[Botswana]] || [[inglise keel]]
|-
|[[Brasiilia]] || [[portugali keel]]
|-
|[[Briti Neitsisaared]] || [[inglise keel]]
|-
|[[Brunei]] ||[[malai keel]]
|-
|[[Bulgaaria]] || [[bulgaaria keel]]
|-
|[[Burkina Faso]] || [[prantsuse keel]]
|-
|[[Burundi]] || [[rundi keel]], [[prantsuse keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Cooki saared]] || [[inglise keel]] ja [[rarotonga keel]]
|-
|[[Costa Rica]] || [[hispaania keel]]
|-
|[[Curaçao]] ||[[papiamento keel]], [[hollandi keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Djibouti]] || [[prantsuse keel]] ja [[araabia keel]]
|-
|[[Dominica]] ||[[inglise keel]]
|-
|[[Dominikaani Vabariik]] ||[[hispaania keel]]
|-
|[[Ecuador]] ||[[hispaania keel]] (kastiilia)
|-
|[[Eesti]]||[[eesti keel]]
|-
|[[Egiptus]] ||[[araabia]]
|-
|[[Ekvatoriaal-Guinea]]||[[hispaania keel]] ja [[prantsuse keel]]
|-
|[[El Salvador]]|| [[hispaania keel]]
|-
|[[Elevandiluurannik]] || [[prantsuse keel]]
|-
|[[Eritrea]]||[[tigrinja keel]], [[araabia keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Etioopia]]||[[oromo keel]] (Oromiya osariigis), [[amhara keel]] (üleriigiliselt), [[somaali keel]] ([[Somaalia osariik|Somaalia osariigis]]), [[tigrinja keel]] (Tigray osariigis), [[afari keel]] ([[Afari osariik|Afari osariigis]])
|-
|[[Falklandi saared]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Fidži]]||[[inglise keel]] ja [[fidži keel]]
|-
|[[Filipiinid]]||[[filipino keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Fääri saared]]||[[fääri keel]]
|-
|[[Gabon]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Gambia]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Ghana]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Gibraltar]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Grenada]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Gruusia]]||[[gruusia keel]] ja [[abhaasi keel]]
|-
|[[Gröönimaa]]||[[grööni keel]] ja [[taani keel]]
|-
|[[Guadeloupe]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Guam]]||[[inglise keel]] ja [[tšamorro keel]]
|-
|[[Guatemala]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Guinea]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Guinea-Bissau]]||[[portugali keel]]
|-
|[[Guyana]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Haiti]]||[[prantsuse keel]] ja [[Haiti kreoolkeel]]
|-
|[[Hiina]] || [[hiina keel]]
|-
|[[Hispaania]]||[[hispaania keel]], [[katalaani keel]] ([[Kataloonia|Kataloonias]]), [[oksitaani keel]] ([[Kataloonia|Kataloonias]]) ja [[galeegi keel]] ([[Galicia|Galicias]])
|-
|[[Holland]]||[[hollandi keel]], [[friisi keel]] ([[Friisimaa provints|Friisimaa provintsis]]) <ref>Välisministeerium. (2018). Üldinfo. [https://vm.ee/et/uldinfo-8] (15.12.2018)</ref>
|-
|[[Honduras]]||[[hispaania keel]]
|-
|[[Hongkong]]||[[hiina keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Horvaatia]] || [[horvaadi keel]]
|-
|[[Ida-Timor]]||[[tetumi keel]] ja [[portugali keel]]
|-
|[[Iirimaa]]||[[inglise keel]] ja [[iiri keel]]
|-
|[[Iisrael]]||[[heebrea keel]] ja [[araabia keel]]
|-
|[[India]]||[[hindi keel]], [[inglise keel]] ja 21 rohkem levinud keelt <ref>Välisministeerium. (2015). India Vabariik. [https://vm.ee/et/india-vabariik] (15.12.2018)</ref>
|-
|[[Indoneesia]]||[[indoneesia keel]]
|-
|[[Iraak]]||[[araabia keel]] ja [[kurdi keel]]
|-
|[[Iraan]]||[[pärsia keel]]
|-
|[[Island]]||[[islandi keel]]
|-
|[[Itaalia]]||[[itaalia keel]]
|-
|[[Jaapan]]||[[jaapani keel]]
|-
|[[Jamaica]]||[[inglise keel]] <ref>StudyCountry. (2019). Languages in Jamaica. [https://www.studycountry.com/guide/JM-language.htm] (13.01.2019)</ref>
|-
|[[Jeemen]]||[[araabia]]
|-
|[[Jordaania]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Kaimanisaared]] || [[inglise keel]]
|-
|[[Kambodža]] || [[khmeeri keel]]
|-
|[[Kamerun]] || [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]]
|-
|[[Kanada]] || [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]]
|-
|[[Kasahstan]]||[[kasahhi keel]] ja [[vene keel]]
|-
|[[Katar]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Keenia]]||[[inglise keel]] ja [[suahiili keel]]
|-
|[[Kesk-Aafrika Vabariik]] || [[prantsuse keel]]
|-
|[[Kiribati]]||[[inglise keel]] ja [[kiribati keel]]
|-
|[[Kolumbia]] ||[[hispaania keel]]
|-
|[[Komoorid]] || [[araabia keel]], [[prantsuse keel]] ja [[komoori keel]]
|-
|[[Kongo Demokraatlik Vabariik]] || [[prantsuse keel]]
|-
|[[Kongo]] || [[prantsuse keel]]
|-
|[[Kosovo]]||[[albaania keel]] ja [[serbia keel]]
|-
|[[Kreeka]]||[[kreeka keel]]
|-
|[[Kuuba]] || [[hispaania keel]]
|-
|[[Kuveit]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Kõrgõzstan]]||[[vene keel]] ja [[kirgiisi keel]]
|-
|[[Küpros]] || [[kreeka keel]] ja [[türgi keel]]
|-
|[[Laos]]||[[lao keel]]
|-
|[[Leedu]]||[[leedu keel]]
|-
|[[Lesotho]]||[[sotho keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Libeeria]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Liechtenstein]]||[[saksa keel]]
|-
|[[Liibanon]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Liibüa]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Luksemburg]]||[[letseburgi keel]], [[prantsuse keel]] ja [[saksa keel]]
|-
|[[Lõuna-Aafrika Vabariik]]||[[suulu keel]], [[koosa keel]], [[afrikaani keel]], [[inglise keel]], [[pedi keel]], [[tsvana keel]], [[sotho keel]], [[tsonga keel]], [[svaasi keel]], [[venda keel]] ja [[ndebele keel]]
|-
|[[Lõuna-Korea]]||[[korea keel]]
|-
|[[Lõuna-Sudaan]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Läti]]||[[läti keel]]
|-
|[[Madagaskar]]||[[prantsuse keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Makedoonia]]||[[makedoonia keel]]
|-
|[[Malaisia]]||[[malai keel]]
|-
|[[Malawi]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Maldiivid]]||[[maldiivi keel]]
|-
|[[Mali]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Malta]]||[[malta keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Maroko]]||[[araabia keel]] ja [[tamasikti keel]]
|-
|[[Marshalli saared]]||[[maršalli keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Mauritaania]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Mauritius]]||Ametlik keel puudub, aga enamastik kasutatakse ametlikeks asjaajamisteks [[Inglise keel|inglise keelt]]. [[Mauritiuse kreoolkeel]] ([[lingua franca]]) <ref>Mauritius Attractions. (2019). Languages of Mauritius. [https://mauritiusattractions.com/mauritius-languages-i-85.html] (13.01.2019).</ref>
|-
|[[Mehhiko]]||[[hispaania keel]] (de facto)
|-
|[[Mikroneesia]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Moldova]]||[[rumeenia keel]]
|-
|[[Monaco]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Mongoolia]]||[[mongoli keel]]
|-
|[[Montenegro]]||[[montenegro keel]]
|-
|[[Mosambiik]]||[[portugali keel]]
|-
|[[Myanmar]] || [[birma keel]]
|-
|[[Namiibia]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Nauru]]||[[nauru keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Nepal]]||[[nepali keel]]
|-
|[[Nicaragua]]||[[hispaania keel]]
|-
|[[Nigeeria]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Niger]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Norra]]||[[norra keel]] ja [[uusnorra keel]]
|-
|[[Omaan]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Paapua Uus-Guinea]]||[[Tok-pisini keel|tok-pisini keel]], [[inglise keel]] ja [[hirimotu keel]]
|-
|[[Pakistan]]||[[urdu keel]] ja [[inglise keel]] ([[lingua franca]])
|-
|[[Panama]]||[[hispaania keel]]
|-
|[[Paraguay]]||[[hispaania keel]] ja [[guaranii keel]]
|-
|[[Peruu]]||[[hispaania keel]], [[ketšua keel]] ja [[aimara keel]]
|-
|[[Poola]]||[[poola keel]]
|-
|[[Portugal]]||[[portugali keel]] ja [[miranda keel]]
|-
|[[Prantsusmaa]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Põhja-Korea]]||[[korea keel]]
|-
|[[Roheneemesaared]]||[[portugali keel]] ja [[roheneemesaarte kreoolkeel]]
|-
|[[Rootsi]]||[[rootsi keel]]
|-
|[[Rumeenia]]||[[rumeenia keel]]
|-
|[[Rwanda]]||[[ruanda keel]], [[prantsuse keel]], [[inglise keel]] ja [[suahiili keel]]
|-
|[[Saalomoni Saared]]||[[inglise keel]] (räägib ainult 1%-2% rahvastikust)
|-
|[[Saint Kitts ja Nevis]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Saint Lucia]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Saint Vincent ja Grenadiinid]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Saksamaa]]||[[saksa keel]]
|-
|[[Sambia]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Samoa]]||[[samoa keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[San Marino]]||[[itaalia keel]]
|-
|[[São Tomé ja Príncipe]]||[[portugali keel]]
|-
|[[Saudi Araabia]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Seišellid]]||[[seišelli keel]], [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]]
|-
|[[Senegal]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Serbia]]||[[serbia keel]], ([[Ungari keel|ungari]], [[Slovaki keel|slovaki]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[Russiini keel|russiini]] ja [[Horvaadi keel|horvaadi keel]] on ametlikud [[Vojvodina autonoomne piirkond|Vojvodina autonoomses provintsis]])
|-
|[[Sierra Leone]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Singapur]]||[[inglise keel]], [[mandariini keel]], [[malai keel]] ja [[tamili keel]]
|-
|[[Slovakkia]]||[[slovaki keel]]
|-
|[[Sloveenia]]||[[sloveeni keel]], [[itaalia keel]] (ainult omavalitsustes, kus asuvad Itaalia rahvuslikud kogukonnad) ja [[ungari keel]] (ainult omavalitsustes, kus asuvad Ungari rahvuslikud kogukonnad)
|-
|[[Somaalia]]||[[somaali keel]] ja [[araabia keel]]
|-
|[[Soome]]||[[soome keel]] ja [[rootsi keel]]
|-
|[[Sri Lanka]]||[[singali keel]] ja[[tamili keel]]
|-
|[[Sudaan]]||[[araabia keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Suriname]]||[[hollandi keel]]
|-
|[[Suurbritannia]]||[[Inglise keel|inglise]] ja piirkonniti [[Korni keel|korni]], [[Iiri keel|iiri]], [[Šoti keel|šoti]], [[Gaeli keel|gaeli]], [[Kõmri keel|kõmri keel]]
|-
|[[Svaasimaa]]||[[inglise keel]] ja [[svaasi keel]]
|-
|[[Süüria]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Šveits]]||[[saksa keel]], [[prantsuse keel]], [[itaalia keel]] ja [[romanši keel]]
|-
|[[Zimbabwe]]||[[šona keel]], [[ndebele keel]], [[inglise keel]] ja 13 vähemuskeelt
|-
|[[Taani]]|| [[taani keel]]
|-
|[[Tadžikistan]]||[[tadžiki keel]]
|-
|[[Tai]]||[[tai keel]]
|-
|[[Tansaania]]||[[suahiili keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Togo]]||[[prantsuse keel]]
|-
|[[Tonga]]||[[tonga keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Trinidad ja Tobago]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Tšaad]] || [[prantsuse keel]] ja [[araabia keel]]
|-
|[[Tšehhi]] || [[tšehhi keel]]
|-
|[[Tšiili]] || [[hispaania keel]]
|-
|[[Tuneesia]]||[[araabia keel]]
|-
|[[Tuvalu]]||[[tuvalu keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Türgi]]||[[türgi keel]]
|-
|[[Türkmenistan]]||[[türkmeni keel]]
|-
|[[Uganda]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Ukraina]]||[[ukraina keel]]
|-
|[[Ungari]]||[[ungari keel]]
|-
|[[Uruguay]]||[[hispaania keel]]
|-
|[[Usbekistan]]||[[usbeki keel]]
|-
|[[Uus-Meremaa]]||[[inglise keel]] (de facto), [[maoori keel]] ([[de jure]]) ja [[Uus-Meremaa viipekeel]] (de jure)
|-
| [[Valgevene]] || [[vene keel]] ja [[valgevene keel]]
|-
|[[Vanuatu]]||[[bislama keel]] ja [[inglise keel]]
|-
|[[Vatikan]]||Ametlik keel puudub.
|-
|[[Venemaa]]||[[vene keel]]
|-
|[[Venezuela]]||[[hispaania keel]]
|-
|[[Vietnam]]||[[vietnami keel]] <ref>Central Intelligence Agency. (2018). The World Factbook. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2098.html] (22.12.2018)</ref>
|}
 
== Ametlikud keeled organisatsioonides ==
{| class="wikitable sortable"
|-
! Organisatsioon !! Ametlik keel
|-
|[[Balti Assamblee]]||[[eesti keel]], [[läti keel]] ja [[leedu keel]]
|-
|[[Euroopa Kosmoseagentuur]]||[[inglise keel]], [[prantsuse keel]] ja [[saksa keel]]
|-
| [[Euroopa Liit]] || [[Euroopa Liidu ametlikud keeled|24 ametlikku keelt]]
|-
|[[Euroopa Nõukogu]]||[[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]]
|-
|[[Euroopa Kohus]]||[[Euroopa Liidu ametlikud keeled]]
|-
| [[Rahvusvaheline Valuutafond]] || [[inglise keel]], [[prantsuse keel]] ja [[hispaania keel]]
|-
| [[NATO]] || [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]]
|-
|[[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]||[[inglise keel]], [[prantsuse keel]] ja [[hispaania keel]]
|-
|[[Maailma Terviseorganisatsioon]]||[[araabia keel]], [[hiina keel]], [[inglise keel]], [[prantsuse keel]], [[vene keel]] ja [[hispaania keel]]
|-
|[[OECD]]||[[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]]
|-
|[[OSCE]]||[[inglise keel]], [[prantsuse keel]], [[saksa keel]], [[itaalia keel]], [[vene keel]] ja [[hispaania keel]]
|-
|[[Põhjamaade Nõukogu]]||[[taani keel]], [[rootsi keel]] ja [[norra keel]] (töökeeled)
|-
| [[Püha Tool]] || [[ladina keel]] <ref>Põhjala, P. (2014). Keelekaste: Elus surnud keel. Õpetajate leht. [http://opleht.ee/2014/12/keelekaste-elus-surnud-keel/] (15.12.2018)</ref>
|-
|[[Rahvaste Ühendus]]||[[inglise keel]]
|-
| [[ROK]] || [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]]
|-
| [[UNESCO]] || [[araabia keel]], [[hiina keel]], [[inglise keel]], [[prantsuse keel]], [[vene keel]] ja [[hispaania keel]] <ref>UNESCO. (2019). Name and Logo. [https://en.unesco.org/about-us/name_logo] (13.01.2019)</ref>
|-
| [[ÜRO]] || [[araabia keel]], [[inglise keel]], [[hiina keel]], [[hispaania keel]], [[prantsuse keel]] ja [[vene keel]]
|}
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
*[https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1 Eesti keele käsiraamat]
*[http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html Eesti keele seletav sõnaraamat]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/12733264 Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord]
*[http://www.eki.ee/dict/qs/qs.html Eesti õigekeelsussõnaraamat]
*[http://www.emakeeleselts.ee/esa_tutvustus.htm Emakeele Seltsi aastaraamat]
*[https://www.keeleinspektsioon.ee/et Keeleinspektsioon]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001 Keeleseadus]
*[https://selgesonum.ee/ Selge sõnum]