Rahvusvaheline kaitse: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rahvusvaheline kaitse''' ehk '''asüül''' on isiku ümberasustamine tema päritolumaalt teise riiki selle isiku kaitseks. Rahvusvahelise kaitse saaja on [[pagulane]] või täiendava või ajutise kaitse saaja. Pagulasstaatus antakse isikule, kellel on on põhjendatud alus karta päritolumaal tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Täiendava kaitse saaja on isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, aga kelle väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sh talle [[Surmanuhtlus|surmanuhtluse]] kohaldamise või tema [[Piinamine|piinamise]]. Ajutist kaitset võidakse anda isikule, kes on olnud sunnitud päritoluriigist lahkuma sõjategevuse tõttu või keda ähvardab tõsine oht langeda inimõiguste rikkumise ohvriks, ning kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi kodumaale pöörduda.<ref name="VRKS">[https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus], Riigi Teataja</ref> Mõnedes riikides antakse asüüli ka seksuaalvägivalla (sh ühe soo või [[Seksuaalvähemus|seksuaalvähemuse]] süstemaatilise tagakiusamise või pikaajalise koduvägivalla) eest põgenevatele isikutele, kui isik on suuteline tõestama, et päritoluriigis ei ole võimalik kaitset saada.

 

# Igaühel on tagakiusamise korral õigus taotleda ja kasutada varjupaika teistes riikides.

# Seda õigust ei ole mittepoliitilisest kuriteost või teost, mis on vastuolus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]] eesmärkide ja põhimõtetega, tuleneva süüdistuse puhul.<ref>[https://www.ttk.ee/public/URO_inimoiguste_ylddeklaratsioon.pdf ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon], Välisministeerium, vaadatud 03.01.2019</ref>