Erinevus lehekülje "Atmosfäär" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (spektroskoopia)
Märgis: Korduvad tähemärgid
 
Maa atmosfäär kaitseb elu maal [[päike]]se ultravilettkiirguse [[Ultravioletne valgus|UV]] eest ning ühtlustab maapinna [[päev]]aseid ja öiseid temperatuurikõikumisi.
ooooooooo
 
 
Atmosfääri [[Stratifikatsioon (geograafia)|stratifikatsioon]] kirjeldab atmosfääri [[struktuur]]i püstsuunalises läbilõikes. Kihtideks jagatuna võib iga teatud paksusega õhukihti kirjeldada sellele omaste [[karakteristik]]utega, nagu näiteks temperatuur, niiskus või paigutus teiste kihtide suhtes. Atmosfääri mass on 5×10<sup>18</sup> kg, millest kolmveerand asub maapinnalt kuni 11 km kõrguseni. [[Maa (planeet)|Maa]] atmosfäär moodustab veidi vähem kui ühe miljondiku planeedi kogumassist<ref name="Eerme" />.
 
 
 
 
 
 
Atmosfäärii [[Stratifikatsioon (geograafia)|stratifikatsioon]] kirjeldab atmosfääri [[struktuur]]i püstsuunalises läbilõikes. Kihtideks jagatuna võib iga teatud paksusega õhukihti kirjeldada sellele omaste [[karakteristik]]utega, nagu näiteks temperatuur, niiskus või paigutus teiste kihtide suhtes. Atmosfääri mass on 5×10<sup>18</sup> kg, millest kolmveerand asub maapinnalt kuni 11 km kõrguseni. [[Maa (planeet)|Maa]] atmosfäär moodustab veidi vähem kui ühe miljondiku planeedi kogumassist<ref name="Eerme" />.
Atmosfäär muutub kõrguse kasvades hõredamaks, omamata kindlat [[piir]]i kosmose ehk [[maailmaruum]]i suhtes. Lähtudes vaadeldavatest mõjudest kosmosetehnikale, loetakse kokkuleppeliselt ([[FAI]]) kõrgust 100 km piiriks, millest algab kosmos. Kui aga lähtuda [[hämarikunähtus]]test ja kõrgetest [[virmalised|virmalistest]], siis võib pidada atmosfääri piiri paiknevat 1000–1200 km kõrgusel.
 
Anonüümne kasutaja