Babüloonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
18. rida:
[[Kyaxares Suur]]el õnnestus [[Meedia riik|Meedia]] Assüüria kontrolli alt vabastada ning ühendada meedlased, pärslased ning järelejäänud [[eelam]]lased ja [[mannea]]lased üheks suureks riigiks. Koos babüloonlaste, [[Sküüdid|sküü]]tide ja [[Kimmerlased|kimmerlas]]tega ründas Meedia [[616 eKr]] Assüüriat ning pärast nelja aastat verist võitlust ja pikaajalist piiramist langes pealinn [[Ninive]] liitlasvägede kätte. Assüüria troonile asunud [[Assur-uballit II]] (612–609 eKr), võitis mõned järgnevatest lahingutest ja viis pealinna üle [[Harran]]isse. Kuid [[614 eKr]] langes ka Harran. Assur-uballit II ja tema egiptlasest liitlane [[Necho]] tegid [[609 eKr]] veel viimase ebaõnnestunud jõupingutuse, et linn tagasi võtta ning impeerium päästa.
Nabopolassari poeg [[Nebukadnetsar II]] võitis [[605 ekr]] [[Karhemiši lahing|Karhemiši]] juures Süüriasse tunginud [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] väe koos selle viimaste järelejäänud assüürlastest toetajatega ja allutas seejärel [[Süüria ajalugu|Süüria]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]]. Aastatel 605–539 eKr oli [[Assüüria]] Babüloonia ja Meedia kontrolli all, Meediale jäi maa-ala Mesopotaamiast põhja pool ning Babüloonia sai lõunapoolse osa. [[597 eKr]] allutas Nebukadnetsar II [[Jeruusalemm]]a ja Juuda riigi ning püüdis seejärel vallutada Egiptust. Nebukadnetsar vallutas [[587 eKr]] uuesti Jeruusalemma ja pärast seda piiras ta üle kümne aasta [[Tüüros]]t ning saavutas selle alistumise Babüloonia ülemvõimule.
Nebukadnetsar II, kes valitses aastail 604–562 korraldas suurejoonelisi ehitustöid [[Babülon]]is: [[Babüloni linnamüürid]], [[Marduki tempel]], tsikuraat ([[Paabeli torn]]), jumalanna [[Ištar]]ile pühendatud värav, [[Babüloni kuningaloss]]. Babüloni linnamüürid olid 50 kuninga küünart (u 25 m) laiad ning 200 küünart (u 100 m) kõrged. Ümber müüri kaevatud vallikraavi mullast põletati telliseid, millest ehitati müürile ühe rõduga tornid. Müüris oli ümberringi 100 väravat, mis olid valmistatud üleni vasest, vaskpiitade ja põikpuudega. Nebukadnetsar püstitas Babülonis ligi 40 templit ja taastas palju templeid, mis olid kannatada saanud [[Assurbanipal]]i sõjas Samaššumukini vastu ning eriti luksuslikult ehitati üles jumal Marduki suurtempel. Legendi järgi lõi Nebukadnetsar oma abikaasale, Meedia kuningatütrele, kes tundis igatsust oma kodumaa mägede järele [[Semiramise rippaiad]]. Süüria ja [[Foiniikia]] vallutuste tõttu suurenes Babüloni kaubanduslik tähtsus ning peale Foiniikia ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] vallutamist muutus ta tähtsaimaks kaubanduskeskuseks ning suurimaks ja rikkaimaks linnaks.
{{vaata|Etemenanki}}
[[File:Perserreich 500 v.Chr.jpg|pisi|[[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] Pärsia]]
Nebukadnetsari surmale järgnenud
Babüloonia langes järgnevalt Meedia vallutanud Pärsia kuninga [[Kyros II]]-e rünnakuohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 eKr langes riik [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] Pärsia võimu alla.
{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2017}}
| |||