Babüloonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:87E9:5780:4CDF:1346:5410:D0BF (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi NOSSER. Märgis: Tühistamine |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Median Empire.jpg|pisi|500px|Aasia [[impeerium]]id u 600. aastal [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-Babüloonia, [[Meedia riik|Meedia]], [[Pärsia impeerium]]id]]▼
'''Babüloonia''' oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-[[Mesopotaamia]]s, tänapäeva [[Iraak|Iraagis]]. Sellele andis nime pealinn [[Babülon]].
Babülooniale pani aluse kuningas [[Hammurabi]] (valitses [[lühike kronoloogia|lühikese kronoloogia]] järgi umbes 1696-1654 eKr), kes ühendas kunagise [[Akkad]]i suurriigi alad. Ametliku keelena võeti kasutusele [[semiidi keeled|semiidi keelte]] hulka kuuluv [[akkadi keel]], usulises kasutuses püsis kõnekeelena väljasurnud [[sumeri keel]]. Akkadi ja sumeri traditsioonid mängisid Babüloonia kultuuris olulist rolli ning piirkond jäi oluliseks kultuurikeskuseks kogu [[Pronksiaeg|pronksiaja]] ja [[varane rauaaeg|varase rauaaja]] vältel, isegi võõrvõimu all.
{{Sisukord paremale}}
==Ajalugu==
Kõige varasem teade Babüloni linna kohta pärineb [[Akkadi Sargon]]i aegselt savitahvlilt [[23. sajand eKr|23. sajandist eKr]]. Pärast viimase sumeri päritolu kuningavõimu, [[Uri III dünastia]] kokkuvarisemist [[Elam]]i rünnakute all ([[2002 eKr]] [[pikk kronoloogia|pika]], [[1940 eKr]] lühikese kronoloogia järgi) sattus enamik Mesopotaamiast [[amoriidid|amoriitide]] võimu alla, kes rajasid seal rea väikesi kuningriike. Amoriitide ajastu esimestel sajanditel olid võimsaimad linnriigid Isin ja [[Larsa]], ehkki [[Šamši-Adad I]] jõudis [[Assur]]i ja [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]] ümber asuvate põhjaalade ühendamisele üsna lähedale. Üks amoriitide dünastiaist rajas Babüloni linnriigi, mis lõpuks võttis võimu teiste linnade üle ja rajas [[Vana-Babüloonia]] suurriigi.
9. rida ⟶ 8. rida:
===Vana-Babüloonia===
Kolmandal aastatuhandel eKr kujunes sumerite ja akkadlaste vahel tihe kultuuriline sümbioos, sealjuures üldlevinud kakskeelsus. Sumeri ja akkadi keele vastasmõju on ilmne kõigis valdkondades, alates ulatuslikest sõnalaenudest ning lõpetades süntaktiliste, morfoloogiliste ja fonoloogiliste mõjudega. Seepärast on [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande]] Mesopotaamiat nimetatud [[keeleline difusioon|keelelise difusiooni]] alaks (''Sprachbund'').
▲[[File:Median Empire.jpg|pisi|
===
{{vaata|Uus-Assüüria}},''[[Assüüria]]''
===Uus-Babüloonia===
{{Vaata|Uus-Babüloonia riik}}
[[File:Neo-Babylonian Empire.png|thumb|[[Uus-Babüloonia]] (626–539 eKr) alad]]
Babüloonia taastas iseseisvuse ([[626 eKr|626]]–[[539 eKr]]) [[Assüüria]] võimu alt 620datel aastatel. [[Kaldea]] päritolu [[Nabopolassar]] (626–605 eKr) võimule tuleku järel (626 eKr) tuli Babüloonias võimule [[Kaldea]] [[Kaldea dünastia|dünastia]]. Nabopolassar sõlmis liidu [[Meedia riik|Meedia]] kuninga [[Kyaxares Suur]]ega, kellega liidus purustas [[Assüüria#Impeeriumi lagunemine ja kuningriigi lõpp|Assüüria]] viimase sõjaväe, kuna pärast [[Assurbanipal]]i surma [[627 eKr]] oli Assüüria nõrgenenud pikaajalisest ja verisest kodusõjast. [[Sin-šar-iškun]] (622–612 eKr). valitsemisajal toimusid rahutused Assüüria sisemaal, mis andsid võimaluse massiliseks ülestõusuks Babüloonias. Lisaks keeldus osa Assüüria ida- ja põhjapoolseid provintse andamit maksmast ning paljud vasalliriigid ja kolooniad kasutasidki võimalust iseseisvus taastada.
[[Kyaxares Suur]]el õnnestus [[Meedia riik|Meedia]] Assüüria kontrolli alt vabastada ning ühendada meedlased, pärslased ning järelejäänud [[eelam]]lased ja [[mannea]]lased üheks suureks riigiks. Koos babüloonlaste, [[Sküüdid|sküü]]tide ja [[Kimmerlased|kimmerlas]]tega ründas Meedia [[616 eKr]] Assüüriat ning pärast nelja aastat verist võitlust ja pikaajalist piiramist langes pealinn [[Ninive]] liitlasvägede kätte. Assüüria troonile asunud [[Assur-uballit II]] (612–609 eKr), võitis mõned järgnevatest lahingutest ja viis pealinna üle [[Harran]]isse. Kuid [[614 eKr]] langes ka Harran. Assur-uballit II ja tema egiptlasest liitlane [[Necho]] tegid [[609 eKr]] veel viimase ebaõnnestunud jõupingutuse, et linn tagasi võtta ning impeerium päästa.
Nabopolassari poeg [[Nebukadnetsar II]] võitis [[605 ekr]] [[Karhemiši lahing|Karhemiši]] juures Süüriasse tunginud [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] väe koos selle viimaste järelejäänud assüürlastest toetajatega ja allutas seejärel [[Süüria ajalugu|Süüria]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]]. Aastatel 605–539 eKr oli [[Assüüria]] Babüloonia ja Meedia kontrolli all. [[597 eKr]] allutas Nebukadnetsar II [[Jeruusalemm]]a ja Juuda riigi ning püüdis seejärel vallutada Egiptust. Nebukadnetsar vallutas [[587 eKr]] uuesti Jeruusalemma ja pärast seda piiras ta üle kümne aasta [[Tüüros]]t ning saavutas selle alistumise Babüloonia ülemvõimule.
Nebukadnetsar II korraldas suurejoonelisi ehitustöid [[Babülon]]is: [[Babüloni linnamüürid]], [[Marduki tempel]], tsikuraat ([[Paabeli torn]]), [[Babüloni kuningaloss]].
{{vaata|Etemenanki}}
[[File:Perserreich 500 v.Chr.jpg|pisi|[[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] Pärsia]]
Nebukadnetsari surmale järgnenud paleepööret perioodi lõpuks tuli võimule [[Nabonaid]] (555–539), kes edendas [[kuujumal]] Sin’i kultust, mis tõenäliselt põhjustas [[Marduk]]i preestrite vastuseisu ja nõrgendas riiki. Babüloonia langes järgnevalt Pärsia kuninga [[Kyros II]]-e rünnakuohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 eKr langes riik [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] Pärsia võimu alla.
{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2017}}
<!--===Kassiitide periood===
| |||