Mesopotaamia: erinevus redaktsioonide vahel

Mesopotaamia asub [[Pärsia]] lahte suubuva [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult [[savi]] ja [[pilliroog]]u. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale.

===‘Ubayd‘Ubaydi ajajärk===

{{vaata|Halafi perioodkultuur}}, ''[[7. sajand eKr|6500]]–[[6. sajand eKr|5500 eKr]] [[‘Ubaydi ajajärk]], [[6. sajand eKr|5500]]-[[5. sajand eKr|4000 eKr]], [[Vana-Mesopotaamia]]''

Mesopotaamia ajaloo ajavahemikku u [[‘Ubaydi6. ajajärk|‘Ubaydiaastatuhat ajajärgukseKr|6000]]–[[4. kutsutakseaastatuhat ajavahemikkueKr|3800 MesopotaamiaeKr]] ajalooskutsutakse u[[‘Ubaydi 6000–3800ajajärk|‘Ubaydi eKrajajärguks]]. Periood sai nime [[Tell al-Ubaid]]i väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-[[Iraagi ajalugu|Iraagis]] muistse [[Ur]]i linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga[[kultuur]]iga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele [[ratas]]. Keraamikas tuli kasutusele [[potikeder]], perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi[[halkoliitikum]]i ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]], perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid[[niisutuskanal]]id. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud [[Halafi kultuurikultuur]]i asemel.

Ajastu lõpuks toimus kiire [[linnastumine]]. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja [[eliit|eliidi]] väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad [[pitsat]]id. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr hakkas arenema muistnemuistse [[Eridu]] linna [[Enki tempel|Enki templi]], mille ümber kujuneshakkas arenema linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks [[Tsikuraat|tsikuraadiga]].

{{vaata|Sumeri ajalugu|Sumer}}, ''[[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhande lõpp eKr]] – u. [[23. sajand eKr|2350 eKr]], [[:Kategooria:Sumer|Kategoorias:Sumer]]''

[[sumerid|Sumerite]] päritolu ja keeleline kuuluvus on teadmata — pole teada, kas nad olid esmaasukad või sisserändajad. Umbes 4000 aastat [[eKr]] hakataksehakati Mesopotaamia lõunaosas [[põld]]u harima. [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhande lõpp eKr]] tähistab [[Pronksiaeg|pronksia]]jaalgust. Sumerite [[Kiilkiri]] savitahvlitel ja [[tempel|templeid]] ümbritsevad [[linn]]ad ilmusid umbes 3500—3000 aastat eKr. Sumerid leiutasid [[ratas|ratta]], [[potikeder|potikedra]] ja [[õlu|õlle]]. Kultuur mõjutas kõige rohkem Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. [[Sumeri keel]] asendus [[semiidi keel]]ega, kuid [[semiidid]] võtsid üle religioossed[[Religioon|relig]]ioossed kombetalitused[[kombetalitus |kombetalitus]]ed, kirjanduse ja teaduse.

===Sumeri linnriigid, UrukUruki ajajärk===

LinnaSumeri linnriikide ajastul moodustas linna keskus koos seda ümbritseva maapiirkonnaga moodustas [[linnriik|linnriigi]]. Vt. [[Uruk]], [[Ur]], [[Umma (linn)|Umma]], [[Lagaš]], [[Kiš]], [[Eridu]], [[Nippur]], [[Larsa]]. Igal linnal oli oma [[kaitsejumal]], kellele oli pühendatud [[astmiktempel]] ehk [[tsikuraat]]. Arvatavasti oli linnriikide tekkimise ajal kõrgeim võim preesterkonna käes ning hiljem koondus võim kuningale[[Kuningas|kuninga]]le. Olid ka vabad kodanikud, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel. Linnriikide vahelised suhted olid sageli vaenulikud ning muuhulgas konkureeriti [[hegemoonia]] pärast kogu Sumeri üle. Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Umbes 2500 eKr sumeriSumeri linnriigid hääbusid ja tekkisid suurriigid.

*[[AkadAssüüria#Varadünastiline periood|Varadünastiline periood]]i riik [[2428. sajand eKr|24. sajand eKr2900]] – [[2223. sajand eKr|21502350 eKr]], rajajaksja valitseja legendaarne [[Assüüria kuningate loend#Vana-|Assüüria| kuningas]] [[Sargon IGilgameš]] Suur,u riik2700 kadus varsti, kuid [[akadi keel]] jäi aastatuhandeks. [[Akad]]i riigi lagunemise järel, akadid jagunesid kahe riigi, Põhja-Mesopotaamias asunud [[Assüüria]] ja Lõuna-Mesopotaamias paiknenud [[Babüloonia]] vahel.eKr