Parun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga '<br />' Märgised: Asendamine Visuaalmuudatus |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 90.190.253.14 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
{{see artikkel|räägib aadlitiitlist, Afganistani asula kohta vaata artiklit [[Pārūn]].}}
'''Parun''' ([[ladina keel]]es ''baro'') on Euroopa [[aadlitiitel]], mis jääb [[Feodalism|feodaalses]] hierarhias [[krahv]]ide ja [[Rüütel|rüütlite]] vahele. Paruni naissoost vaste on ''paruness'', paruni maavaldust nimetatakse ''parunkonnaks''.
Sõna ''parun'' tuleneb [[vanaprantsuse keel|vanaprantsuse]] sõnast ''baron'', mille aluseks on [[vanaülemsaksa keel|vanaülemsaksa]] ja ladina ''(liber) baro'' ('(vaba) mees' või '(vaba) sõdalane'=. [[Inglise keel]]es sulandus sellega [[Vanainglise keel|vanainglise]] ''beorn'' ('aadlimees').
Algselt kuulusid parunid väikefeodaalide hulka, kes polnud küll kuninga asevalitsejad nagu krahvid, kuid võisid olla üpriski võimsad.
[[Inglismaa]]l juurutas parunitiitli [[William Vallutaja]], tõstmaks esile mehi, kes olid talle truudust vandunud. Enne seda oli Inglismaal anglosaksi kuningriikides kuninga kaaslaste tiitliks ''earl'' ('krahv') ning Šotimaal ''thane'' ('[[taan]]'). Samas eristati juba sadakond aastat hiljem suuri ja väikesi paruneid. Suurtele parunitele saadeti eraldi kutsed kuninga nõukokku (millest ajapikku arenes Briti parlamendi [[ülemkoda]]), väikestele läkitati aga üks üldine kutse [[šerif]]ite kaudu. Hiljem võis valitseja luua parunitiitleid kahel viisil: kedagi parlamenti määrates või patendikirjaga. Tänapäeval ei ole parunitiitel enam otseselt maaomandiga seotud. Suurbritannias on parunil õigus kanda krooni, millel on kuus hõbekuuli, mida nimetatakse [[pärl]]iteks (ent mitte kunagi päris pärlid).
Revolutsioonieelsel [[Prantsusmaa]]l võisid aadlikest maaomanikud end paruniteks tituleerida, kuid mitteaadlikud said olla ainult "parunkonna isandad" (''seigneur de la baronnie''). Parunkondi võis vabalt müüa kuni feodalismi kaotamiseni 1789. aastal. Paljud aadlikud kasutasid parunitiitlit [[asendustiitel|asendustiitlina]] tegeliku tiitlikandja perekonnaliikmete jaoks.
Saksamaal vastas parunitiitlile [[vabahärra]] (''Freiherr'').
==Eestis==
[[Pilt:Baron Inflant.jpg|pisi|Balti parunikroon [[heraldika]]s]]
[[Venemaa]]l seati parunitiitel sisse alles [[18. sajand]]il, mil ka Balti kubermangude aadlisuguvõsade esindajad said õiguse ennast paruniks tituleerida. Keiser [[Aleksander II]] ajal anti rida parunitiitleid ka neile aadlikele, kel neid varem polnud. Seetõttu kasutasid parunitiitlit sageli ka suguvõsad, kes tegelikult kandsid varem [[vabahärra]] (''Freiherr'') tiitlit.
Erinevalt vabahärratiitlist tarvitati parunitiitlit ilma partiklita ''von'' (mõningate eranditega).
Kuna Eesti alamaadli seas oli rohkelt just parunitiitli kandjaid, on eesti keeles levinud tava kõnelda "parunitest" ka saksa(keelse) aadli üldnimetusena.
[[Kategooria:Aadlitiitlid]]
| |||