Revolutsioonieelsel [[Prantsusmaa]]l võisid aadlikest maaomanikud end paruniteks tituleerida, kuid mitteaadlikud said olla ainult "parunkonna isandad" (''seigneur de la baronnie''). Parunkondi võis vabalt müüa kuni feodalismi kaotamiseni 1789. aastal. Paljud aadlikud kasutasid parunitiitlit [[asendustiitel|asendustiitlina]] tegeliku tiitlikandja perekonnaliikmete jaoks.
Saksamaal vastas parunitiitlile [[vabahärra]] (''Freiherr'').
[[Venemaa]]l seati parunitiitel sisse alles [[18. sajand]]il, mil ka Balti kubermangude aadlisuguvõsade esindajad said õiguse ennast paruniks tituleerida. Keiser [[Aleksander II]] ajal anti rida parunitiitleid ka neile aadlikele, kel neid varem polnud. Seetõttu kasutasid parunitiitlit sageli ka suguvõsad, kes tegelikult kandsid varem [[vabahärra]] (''Freiherr'') tiitlit.
Erinevalt vabahärratiitlist tarvitati parunitiitlit ilma partiklita ''von'' (mõningate eranditega).
Kuna Eesti alamaadli seas oli rohkelt just parunitiitli kandjaid, on eesti keeles levinud tava kõnelda "parunitest" ka saksa(keelse) aadli üldnimetusena.
