Redaktsioon: 24. veebruar 2018, kell 00:05 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 553 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. jaanuar 2019, kell 18:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 553 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
72. rida: == Preisimaa ajalugu pärast aastat 1918 == === 1918. Pärast ~~Esimest~~esimest maailmasõda === Peale ülemere kolooniate ning [[Elsaß-Lothring]]i ja Baieri [[Saarimaa (Rahvasteliit)\|Saarimaa]] osade olid kõik Saksa territoriaalsed kaotused Esimese maailmasõja tulemusel Preisi kaotused. [[Versailles' rahu]] kohaselt kaotas endine kuningriik territooriumi [[Belgia]]le ([[Eupen]] ja [[Malmedy]]), [[Taani]]le ([[Lõuna-Jüütimaa maakond\|Põhja-Schleswig]]), [[Leedu]]le ([[Memeli piirkond]]) ja [[Tšehhoslovakkia]]le ([[Hlučíni piirkond]]). [[Saarimaa (Rahvasteliit)\|Saarimaa]]d haldas [[Rahvasteliit]]. [[Reini provints]] muutus demilitariseeritud tsooniks. 78. rida: Lõviosa Preisimaa kaotustest oli [[II Rzeczpospolita\|Poola]]le, sealhulgas enamus [[Poseni provints\|Posen]]i ja [[Lääne-Preisimaa]] provintsidest, ning [[Sileesia provints\|Sileesia]] idaosa. [[Gdańsk\|Danzig]] läks [[Rahvasteliit\|Rahvasteliidu]] haldusalasse kui [[Danzigi vabalinn]]. Need kaotused eraldasid [[Ida-Preisimaa]] ülejäänud riigist, mis nüüd oli kättesaadav raudteed pidi läbi [[Poola koridor]]i või merelt. Isegi nende kaotustega oli Preisimaa ikka veel suurim ''Reichi'' osariik, enama territooriumi ja rahvaga, kui teised osariigid kokku. Valitsus kaalus esialgu Preisimaa väiksemateks ja hallatavamateks osariikideks lõhkuda, kuid lõpuks jäid peale ~~traditionalistlikud~~traditsionalistlikud tunded ja Preisimaa jätkas muutmatult, väljaarvatud territoriaalsed kaotused. === 1918–1932. Demokraatia kants === 128. rida: == Valitsus == Erinevalt oma autoritaarsest sõjaeelsest eelkäijast oli Preisimaa paljutõotav demokraatia Saksamaal. Aristokraatia kaotamine muutis Preisimaa ~~piirkommaks~~piirkonnaks, kus domineeris tugevalt poliitilise spektri vasaktiib, ning "Punane Berliin" ja [[Ruhri linnastu\|Ruhri piirkonna]] tööstuskeskus avaldasid suurt mõju. Sel perioodil valitse vasaktsentristlike parteide koalitsioon, valdavalt Ida-Preisi [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei\|sotsiaaldemokraadi]] [[Otto Braun]]i juhtimisel. Ametis olles rakendas ta mitmeid reforme koos oma siseministri [[Carl Severing]]iga, mis oli malliks ka hilisemale Saksamaa Liitvabariigile. Näiteks ei saadud Preisi peaministrit ametist tagasi astuma sundida, kui potentsiaalsel järglasel puudus "positiivne enamus". See idee, tuntud kui [[konstruktiivne umbusaldushääletus]], viidi üle Saksamaa Liitvabariigi [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus\|põhiseadusesse]]. Enamus ajaloolasi käsitleb selle aja Preisi valitsust palju edukamana kui Saksamaal tervikuna. Sarnaselt teiste Saksa osariikidega nii [[Saksamaa liidumaad\|nüüd]] kui ka [[Weimari vabariik#Osariigid\|toona]], oli [[täidesaatev võim]] jätkuvalt [[ministerpresident\|ministerpresidendi]] käes ja seadusi tegi rahva valitud [[Maapäev]]. 152. rida: \| – \|\| Otto Braun \|\| 6. aprill 1925 \|\| 20. juuli 1932<sup>a</sup> \|\| SPD \|- \|colspan=5\| ''20. juulist 1932 kuni 30. jaanuarini 1933 haldas ~~amatit~~ametit ''[[Reichskommissar]]'' \|- bgcolor=#f2e0ce \| 6 \|\| [[Franz von Papen]] \|\| 30. jaanuar 1933 \|\| 10. aprill 1933 \|\| sõltumatu

Preisimaa vabariik: erinevus redaktsioonide vahel