Rauna: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Ajalugu==

Arvatavasti lasi [[Riia peapiiskop]] Raunasse juba [[1262]]. aastal ehitada [[Rauna piiskopilinnus|linnuse]], kuid allikais on seda esmakordselt mainitud alles [[1381]]. aastal. Sellest sai peapiiskopi üks residentse ja see kuulus peapiiskopkonna tugevamate kindluste hulka. Seal resideerus ka piiskopi kõrge ametnik [[Rauna stiftifoogt]]. Linnuse jalamile tekkis alev, mida on esmakordselt mainitud [[1471]]. aastal (''villa seu palta''). Hiljem arenes see väikelinnaks, milles kehtis [[Riia õigus]]. XVI sajandi keskel [[Koadjuutorivaenus]]e ajal põles see maha. Linn suutis sellest toibuda, sest [[1590]]. aastal kinnitas [[Poola kuningas]] [[Zygmunt III]] kõik õigused. XVII sajandi alguse sõdades laastati taas, kuid ehitati [[1665]]. aastal Rootsi valitsuse toel uuesti üles. Lõplikult hävis väikelinn [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]. Edaspidi oli see alev.<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 517, 518.</ref>

 

Rauna (5).jpg|Vaade kirikutornist

Rauna piiskopilinnuse müürid.JPG|[[Rauna piiskopilinnus]]e varemed

</gallery>

{{Commons|Category:Rauna}}