Sulfiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Sulfiid'''Sulfiidid''' on väävli ja keemilise elemendi ühendühendid (nt Na₂S ja P₂S₅) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilinetsüklilised ühendühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.<ref name="HUqCx" /> Sulfiidioon on väävli [[anioon]] (S²⁻), mis on saadud [[prooton]]ite eemaldamisega divesiniksulfiidist. [[Väävel]] on pehmem [[Lewisi_happed_ja_alused|Lewise alus]] ja vähem elektronegatiivsem kui [[hapnik]], selle tõttu on tal suurem amplituud oksüdatsiooniastmeid ja suurem [[Afiinsus (keemia)|afiinsus]] parempoolsete pehmemate [[d-metallid]]e suhtes <ref name="Luts" />. Sulfiidioon ei panusta [[soolad]]esse ühegi värviga ning sulfiidiooni [[hüdratatsioonienergia]] on madal, mis ei kompenseeri selle [[võreentalpia]]t, selle tõttu on sulfiidid vees vähelahustuvad ühendid <ref name="Luts" />. Väävli üks omadus on moodustada polüsulfiide (sidudes sulfiidioon), kus väävel käitub kelaatse ligandina d-metalliioonide suhtes <ref name="Luts" />. Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksideks <ref name="Luts" />.

'''Anorgaanilised disulfiidid''' moodustuvad erinevate metalliliste või mittemetalliliste elementidega. Tuntuim metallidisulfiid on [[püriit]] (FeS₂) ehk kassikuld, mille korral on tegu kristallilise struktuuriga sulfiidse mineraaliga. Püriiti kasutatakse näiteks ehetes, päikesepaneelides, liitiumakudes (katoodi materjalina) <ref name="xSD3R" />. Mittemetalliline disulfiid on näiteks dikloordisulfiid (S₂Cl₂), mis sarnaneb oma struktuurilt [[vesinikperoksiid|vesinikperoksiidiga]]ile. Tegemist on kollase-punaka õlise vedelikuga, mille lõhna on kirjeldatud kui ärritavat või iiveldama ajavat. Oma värvi tõttu saab teda kasutada värvides, kuid enim kasutatakse seda sünteetilise kummi tootmisel.

Sulfiide saab erinevatemitmel moodustegaviisil <ref name="Luts" />:

<ref name="Rlr9k">National Pollutant InvetoryInventory, http://www.npi.gov.au/resource/hydrogen-sulfide, (vaadatud 16.10.17)</ref>