James Mill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Keeleparandused. |
|||
9. rida:
Juba enne seitsmeaastaseks saamist oli selge, et Mill on andekas nii kõnekunstis, aritmeetikas, kirjalikus eneseväljenduses kui ka ladina ja kreeka keeles.<ref name="Aa9AV" />
Kümneaastaselt saadeti ta Montrose'i
Pärast esimese kraadi saamist [[1874|1794]]. aastal hakkas Mill kirikuõpetajaks õppima. Neli aastat kestnud õpingute jooksul elatas ta ennast aadelkonna noorte koduõpetajana töötades
[[1878|1798]]. aastal lõpetas Mill ülikooli kirikuõpetaja diplomiga, kuid tema usk jumalasse oli hakanud hääbuma. Nähes, et Šotimaal pole tal erilist perspektiivi, läks ta [[1802]]. aastal Londonisse ning süvenes kirjatöösse. Aastatel 1803–1806 oli ta ajakirja ''Literary Journal'' toimetaja. Aastatel 1806–1818 kirjutas ta erinevatele ajakirjadele, mille hulgas olid nt ''the Anti-Jacobin Review'', ''the British Review'', ''Electric Review'' ning ''Edinburgh Review.'' Viimati nimetatus ilmus ka tema esimene tuntuks saanud artikkel "Money and Exchange". Aastal [[1818]] avaldati James Milli "History of British India" (London, 1818–1819), mis koosnes kolmest osast ning mida ta oli kirjutanud kokku ligi 12 aastat. Teos sai suure edu osaliseks.<ref name="NxVZe" />
[[1805]]. aastal abiellus Mill [[Harriet Burrow]]ga ning aasta pärast sündis
== Koostöö Jeremy Benthamiga ==
25. rida:
Bentham kui [[utilitarism]]i looja uskus, et inimese tegevust juhivad kaks (instinktiivset) eesmärki. Nendeks on õnnetunde maksimeerimine ning valu minimeerimine. Seda nii üksikindiviidi kui ühiskonna tasandil. Poliitika ning õigussüsteemi eesmärgiks on anda võimalikult suur õnnetunne võimalikult suurele hulgale inimestele. Mill nõustus Benthami teooriaga osaliselt, ta ei pooldanud puhast hedonismi, samuti paigutas ta õnnetunde hierarhias intellektuaalsed naudingud kõrgemale tasandile kui meelelised naudingud.<ref name="NxVZe" />
Erinevatest seisukohtadest hoolimata aitas Mill Benthami plaane täiustada ja vastuvõetavamaks muuta. Näiteks andis Mill Benthami loodud aristokraatlikule, n-ö ülalt alla arendatavale reformiplaanile demokraatlikuma ning seeläbi ka populaarsema suuna. Milli järgi teab iga inimene ise kõige paremini, mis teda õnnelikuks teeb. See aga tähendab, et igaüks töötab võimalusel eelkõige enda huvides. Mill leidis, et valitsuse eesmärgiks peab üldjoontes olema ühiskonnaliikmete kohustuste reguleerimine. Valitsus peab tagama, et
Milli ja Benthami koostöö oli viljakas ning nii mõnedki nende ettepanekud lisati [[1832]]. aastal vastu võetud seadusele ([[''Reform Act 1832'']]), millega muudeti senist Briti valimiskorraldust.<ref name="NxVZe" />
33. rida:
Mill oli radikaalne individualist. Essee "Essay on Government" alguses leiab ta, et poliitikateaduse oluliseks aluseks on inimloomuse tundmaõppimine. Ta kirjutab: „Selleks et mõista, milles seisneb inimhulga õnn, peame mõistma, milles seisneb hulga liikmeks oleva üksikisiku õnn.“ (''"To understand what is included in the happiness of the greatest number, we must understand what is included in the happiness of the individuals of whom it is composed."'')<ref name="r8kyZ" />
Põhjalikumalt
Psühholoogias on enim tähelepanu pälvinud tema assotsiatsioonikäsitlus. Ta
Thomas H. Leahey on kirjeldanud Milli assotsiatsiooniteooria tulemust järgnevalt: „[Assotsiatsiooni reeglid], kombineerituna utilitaristliku hedonismiga, viisid täielikult mehaanilise vaimukirjelduse tekkimiseni, kus idee järgneb ideele automaatselt, jätmata ruumi tahtlikule kontrollile. Mill väitis, et tahteakt on illusioon. /.../ Vaim ei juhi tähelepanu, tähelepanu juhib mehaanilisel viisil kasuprintsiip (''principle of utility'').“<ref name="rITxD" />
41. rida:
== Haridusteooria ==
Mill oli väga huvitatud haridusteooriast. Valdav osa tema õpetusest on rohkemal või vähemal määral
Tõsidust, millega ta suhtus oma haridusteooriasse, illustreerib ilmekalt seegi, kuidas ta kasvatas oma esmasündinud poega John Stuart Milli. Ta õpetas pojale juba tema varases lapsepõlves kreeka, ladina ja prantsuse keelt. Samuti ajalugu, filosoofiat ja poliitilist majandusteooriat.<ref name="NxVZe" />
<br />
▲Haridusteooria teemal ilmus [[1828]]. aastal "Essay on Education". Samuti käsitles Mill haridustemaatikat oma esimeses teoses "History of British India", milles kirjeldab hindude kultuuri tahumatu, ignorantse ja ebausule vastuvõtlikuna. Viimase põhjuseks on tema arvates puudulik haridus.<ref name="NxVZe" />
== Bibliograafia ==
|