James Mill: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Murulauk (arutelu | kaastöö)
Murulauk (arutelu | kaastöö)
P Keeleparandused.
9. rida:
Juba enne seitsmeaastaseks saamist oli selge, et Mill on andekas nii kõnekunstis, aritmeetikas, kirjalikus eneseväljenduses kui ka ladina ja kreeka keeles.<ref name="Aa9AV" />
 
Kümneaastaselt saadeti ta Montrose'i Akadeemiasseakadeemiasse, veel enne kooli lõppu otsustas Mill minna ema ja kohaliku kirikuõpetaja soovitusel teoloogiat õppima. Sellise eesmärgi tõttu pälvis ta Sir John Stuarti abikaasa ja kohaliku heategevusorganisatsiooni juhi leedi Jane Stuarti tähelepanu, kes otsustas toetada Milli õpinguid ning pakkuda talle tööd oma neljateistaastase tütre Wilhelmina koduõpetajana. [[1790]]. aastal kolis Mill koos Stuartite perekonnaga Edinburghi ning asus õppima [[Edinburghi Ülikooli]].<ref name="Aa9AV" />
 
ÕpetajaJames Milli ja õpilaseWilhelmina suhtestStuarti Wilhelminaõpetaja-õpilase Stuartigasuhtest sai peagi armastus. Ajastule kohaselt ei olnud erinevatest sotsiaalsetest klassidest pärit noorte suhtel tulevikku. Wilhelmina abiellus [[1797]]. aastal sobivast seisusest mehega, kuid suri peagi sünnitusel. Oma viimasel hingetõmbel olevat ta hüüdnud Milli nime. Mill ei unustanud Wilhelminat kunagi ning pani oma esmasündinud tütrele tema nime.<ref name="NxVZe" />
 
Pärast esimese kraadi saamist [[1874|1794]]. aastal hakkas Mill kirikuõpetajaks õppima. Neli aastat kestnud õpingute jooksul elatas ta ennast aadelkonna noorte koduõpetajana töötades. Viimaneja see tõi kaasa probleeme. Kõrgklassi seltskonnas liikudes langes ta pidevalt sotsiaalse staatuse kohta tehtavate solvangute ohvriks. Ajapikku hakkas ta pärilikku aristokraatiat sügavalt vihkama.<ref name="NxVZe" />
 
[[1878|1798]]. aastal lõpetas Mill ülikooli kirikuõpetaja diplomiga, kuid tema usk jumalasse oli hakanud hääbuma. Nähes, et Šotimaal pole tal erilist perspektiivi, läks ta [[1802]]. aastal Londonisse ning süvenes kirjatöösse. Aastatel 1803–1806 oli ta ajakirja ''Literary Journal'' toimetaja. Aastatel 1806–1818 kirjutas ta erinevatele ajakirjadele, mille hulgas olid nt ''the Anti-Jacobin Review'', ''the British Review'', ''Electric Review'' ning ''Edinburgh Review.'' Viimati nimetatus ilmus ka tema esimene tuntuks saanud artikkel "Money and Exchange". Aastal [[1818]] avaldati James Milli "History of British India" (London, 1818–1819), mis koosnes kolmest osast ning mida ta oli kirjutanud kokku ligi 12 aastat. Teos sai suure edu osaliseks.<ref name="NxVZe" />
 
[[1805]]. aastal abiellus Mill [[Harriet Burrow]]ga ning aasta pärast sündis neilnende esimene poeg, [[John Stuart Mill]], kellest sai tuntud filosoof.<ref name="NxVZe" />
 
== Koostöö Jeremy Benthamiga ==
25. rida:
Bentham kui [[utilitarism]]i looja uskus, et inimese tegevust juhivad kaks (instinktiivset) eesmärki. Nendeks on õnnetunde maksimeerimine ning valu minimeerimine. Seda nii üksikindiviidi kui ühiskonna tasandil. Poliitika ning õigussüsteemi eesmärgiks on anda võimalikult suur õnnetunne võimalikult suurele hulgale inimestele. Mill nõustus Benthami teooriaga osaliselt, ta ei pooldanud puhast hedonismi, samuti paigutas ta õnnetunde hierarhias intellektuaalsed naudingud kõrgemale tasandile kui meelelised naudingud.<ref name="NxVZe" />
 
Erinevatest seisukohtadest hoolimata aitas Mill Benthami plaane täiustada ja vastuvõetavamaks muuta. Näiteks andis Mill Benthami loodud aristokraatlikule, n-ö ülalt alla arendatavale reformiplaanile demokraatlikuma ning seeläbi ka populaarsema suuna. Milli järgi teab iga inimene ise kõige paremini, mis teda õnnelikuks teeb. See aga tähendab, et igaüks töötab võimalusel eelkõige enda huvides. Mill leidis, et valitsuse eesmärgiks peab üldjoontes olema ühiskonnaliikmete kohustuste reguleerimine. Valitsus peab tagama, et osadosa ühiskonnaliikmedühiskonnaliikmetest ei saaks õnnelikuks üksnes teiste raske töö arvelt.<ref name="NxVZe" />
 
Milli ja Benthami koostöö oli viljakas ning nii mõnedki nende ettepanekud lisati [[1832]]. aastal vastu võetud seadusele ([[''Reform Act 1832'']]), millega muudeti senist Briti valimiskorraldust.<ref name="NxVZe" />
33. rida:
Mill oli radikaalne individualist. Essee "Essay on Government" alguses leiab ta, et poliitikateaduse oluliseks aluseks on inimloomuse tundmaõppimine. Ta kirjutab: „Selleks et mõista, milles seisneb inimhulga õnn, peame mõistma, milles seisneb hulga liikmeks oleva üksikisiku õnn.“ (''"To understand what is included in the happiness of the greatest number, we must understand what is included in the happiness of the individuals of whom it is composed."'')<ref name="r8kyZ" />
 
Põhjalikumalt tegelebtegeles Mill psühholoogia-alaste küsimustega 1829. aastal ilmunud teoses "Analysis of the Phenomena of the Human Mind"., Viimases onmilles ta käsitlenud suurt osakäsitles tänapäevalgi aktuaalseidpäevakohaseid psühholoogia ja vaimufilosoofia probleeme, nagu näiteks aistinguid, mälu, keeleteooriaid ja uskumusi.
 
Psühholoogias on enim tähelepanu pälvinud tema assotsiatsioonikäsitlus. Ta jagabjagas aistingutevahelised assotsiatsioonid kaheks: paralleelsed ning järgnevusele toetuvad. Esimesed esinevad ühel ja samal ajahetkel ilmnevate aistingute ning teised üksteisele ajas järgnevate vahel. Ideedevahelised assotsiatsioonid tulenevad nendest, mis eksisteerisid aistingute vahel. Mill sõnastabsõnastas selle järgi Ideede Assotsiatsiooni Seaduse. Kui aistingute vahel eksisteerivad assotsiatsioonid paralleelselt (nt mälestus viiuli kujutisest ja selle helist), siis esinevad need nõnda ka ideede vahel. Kui aistingutevahelised assotsiatsioonid esinevad üksteisele järgnevalt, eksisteerivad need ka ideede vahel järgnevuses. Eelnev kutsub esile järgneva. Selle mudeli järgi võivad uued ideed esile tulla nii eelnevast ideest kui mõnest aistingust. Mill kõrvutab oma lähenemist Hume'i assotsiatsioonide mudeliga. Kui viimase järgi liiguvad ideed vabalt, kasutades kolme printsiipi: (1) lähedus ruumis ja ajas, (2) põhjuslikkus ja (3) sarnasus, siis Milli järgi juhivad ideede kulgemist utilitaristlikust (motivatsiooni) käsitlusest tulenevad valu ja nauding. Valu paneb meid kontrastiprintsiibi alusel mõtlema selle vastandseisundile ehk naudingule, mis tekib valu lõppemisel. Nauding omakorda juhib meie mõtted sarnasuseprintsiibi alusel uuele naudingule.<ref name="X2JbM" />
 
Thomas H. Leahey on kirjeldanud Milli assotsiatsiooniteooria tulemust järgnevalt: „[Assotsiatsiooni reeglid], kombineerituna utilitaristliku hedonismiga, viisid täielikult mehaanilise vaimukirjelduse tekkimiseni, kus idee järgneb ideele automaatselt, jätmata ruumi tahtlikule kontrollile. Mill väitis, et tahteakt on illusioon. /.../ Vaim ei juhi tähelepanu, tähelepanu juhib mehaanilisel viisil kasuprintsiip (''principle of utility'').“<ref name="rITxD" />
41. rida:
== Haridusteooria ==
 
Mill oli väga huvitatud haridusteooriast. Valdav osa tema õpetusest on rohkemal või vähemal määral haridustemaatikaga seotud haridustemaatikaga. Milli järgi on hariduse eesmärgikseesmärk kasvatada häid kodanikke, et vormida seeläbi ka ühiskonda. Hariduse alla kuulub nii koolitarkus, poliitika-alaneteadmised teadminepoliitikast kui ka üldine haritus. Mill leidis, et inimese viib kriminaalsele teele halb või vähene haridus. Tema arvates peaks vanglakaristuse eesmärgikseesmärk olema kehva hariduse tõttu probleemseks kujunenud isiksuste ümber vormimine sel kombel, et muutaendistest endisedkurjategijatest kurjategijadsaaksid ohututeksohutud ja aktiivseteksaktiivsed ühiskonnaliikmeteksühiskonnaliikmed.<ref name="NxVZe" />
 
Haridusteooria teemal ilmus [[1828]]. aastal avaldas Mill haridusteemalise essee "Essay on Education". Samuti käsitles Mill haridustemaatikat oma esimeses teoses "History of British India", milles kirjeldab hindude kultuuri tahumatu, ignorantse ja ebausule vastuvõtlikuna. ViimaseSelle põhjuseks on temapidas arvatesta puudulikpuudulikku haridusharidust.<ref name="NxVZe" />
 
Tõsidust, millega ta suhtus oma haridusteooriasse, illustreerib ilmekalt seegi, kuidas ta kasvatas oma esmasündinud poega John Stuart Milli. Ta õpetas pojale juba tema varases lapsepõlves kreeka, ladina ja prantsuse keelt. Samuti ajalugu, filosoofiat ja poliitilist majandusteooriat.<ref name="NxVZe" />
 
<br />
Haridusteooria teemal ilmus [[1828]]. aastal "Essay on Education". Samuti käsitles Mill haridustemaatikat oma esimeses teoses "History of British India", milles kirjeldab hindude kultuuri tahumatu, ignorantse ja ebausule vastuvõtlikuna. Viimase põhjuseks on tema arvates puudulik haridus.<ref name="NxVZe" />
 
== Bibliograafia ==