Tallinna saksa teater: erinevus redaktsioonide vahel

Teater kandis aastast 1809 nime ''Tallinna Teater'' (saksa keeles ''Revaler Theater''), aastast 1860 nime ''Tallinna Linnateater'' (saksa keeles ''Revaler Stadttheater'') ja aastast 1910 nime '''Tallinna saksa teater'''.<ref name="EE"/> 1910. aastal valmis teatri uus hoone, praeguse aadressiga Pärnu mnt 5.

[[Tallinna Saksa Teatri Selts]] vajas uut hoonet, mis mahutaks [[Tallinn]]as elavaid saksa teatrihuvilisi (kogu linna elanikkonnast moodustasid sakslased 10%) ning oleks samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii [[draama]]t kui ka [[ooper]]it.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21</ref>

Uue maja saamiseks korraldatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus [[Peterburi]] arhitektide [[Nikolai Vassiljev]]i (1875-1958) ja [[Aleksei Bubõr]]i (1876-1919) projekt "Ein vierblättiges Kleeblatt" ('Neljaleheline ristikhein'),<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.</ref> mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks [[Berliin]]i [[Hebbeli teater|Hebbeli teatri]] (arhitekt [[Oskar Kaufmann]], valminud 1908). Ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] juhtimisel kestsid tööd aastatel 1909–1910.<ref>20. sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref>

Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab see põhjamaisele [[juugend]]stiilile ehk [[rahvusromantism]]ile, millele on omane seest-välja projektsioon:<ref name="Raam, Villem 1993">Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.</ref>

Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendeid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.<ref> name="Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.<"/ref> Esi[[fassaad]]i ilmestavad kolm vertikaalset, läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud [[juugend]]likud reljeefsed figuurid (autor [[Riia]] skulptor [[August Volz]], kelle loomingut leiab ka interjööridest).<ref>20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref> Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile [[Eduard Poland]].<ref>- et, Kodumaalt - [[Näitelava]], nr 2, 1910</ref>

Sujuvavormilise [[frontoon]]i keskel on barokselt reljeefne [[Tallinna vapp]],<ref> name="Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.<"/ref> mis pidi rõhutama, et tegemist on Tallinna teatriga, mis on ühtlasi saksa teater.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.</ref> Esifassaadi ilmestavad ka vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.

1955. aastal tehtud juurdeehitused järgivad hoone üldist vormi,<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 175.</ref> kuigi [[interjöör]]idest püüti [[juugend]]vorme kaotada nii palju kui võimalik. Uue remondi käigus 1980. aastatel taastati [[juugend]]stiil ja algne plaanilahendus interjöörides.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010.</ref>

*[[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 1/3, kus [[1784]]. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks [[August von Kotzebue]].