Ava peamenüü

Muudatused

==Keskmise vabariigi periood==
 
[[265 eKr|265. aastaks eKr]] oli Rooma viinud lõpule Itaalia allutamise ning Rooma kujutas endast [[Aristokraatia|aristokraat]]likku vabariiki, kus suur osa rikkusest ja peaaegu kogu poliitiline võim koondus kitsa, nii [[patriits]]i- kui ka [[plebei]]suguvõsasid hõlmava aristokraatia kätte, mida nimetati [[Nobiliteet|nobilitee]]diks. Roomat iseloomustas varasemaga võrreldes silmatorkav seesmine ühtsus ja stabiilsus. Keskmise või klassikalise vabariigi perioodi Rooma ajaloos (265–133265–[[133 eKr]]) oli nobiliteedi võimupositsioon oli vaidlustamatu. Nobiliteedi juhtimisel võitis Rooma Vahemere suurvõimu [[Kartaago]]t [[Puunia sõjad|Puunia sõdades]] ja tõusis lakkamatute vallutussõdadega suurimaks jõuks kogu [[Vahemere maad|Vahemer]]e ruumis. Ajajärku võib pidada Rooma vabariigi hiilgeajaks.
[[Pilt:SPQRomani.svg|thumb|200px|right|]]
Rooma oli olemuselt [[linnriik]], riigi territoorium moodustas suhteliselt väikese osa Itaaliast, hõlmates peamiselt [[Latium]]i ja selle lähiümbrust. Enamus Itaalia kogukondi olid Rooma liitlased ja väljapool Itaaliat tekkinud provintse käsitati mitte riigi osana, vaid allutatud territooriumidena.Võim Roomas kuulus täieõiguslikele [[kodanik]]ele, kelle tuumiku moodustasid Rooma linna ja Latiumi elanikud, kes otsustasid tähtsamad küsimused [[rahvakoosolek]]utel, valisid riigi etteotsa väärikamad endi seast riigiametnikena – [[Magistraat|magistraat]]idena ja järgisid otsuste langetamisel aristokraatliku riiginõukogu – [[Senat|senat]]i – autoriteetset nõu.
 
Riigi ametlikuks nimetuseks sai “Senat ja Rooma rahvas” (''senatus populusque Romanus'' – tähistatud lühendina [[SPQR]]). Akronüüm leidis kasutust müntidel, kivisse või metalli kirjutatud teadete lõpus, ausammastel, ühiskondlikel hoonetel ja paljude [[leegion|Rooma leegionide]] [[standart]]itel.
===Esimene Puunia sõda===
[[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|Kartaago valdused Puunia sõdade ajal]]
53 342

muudatust