Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Luksemburg on parlamentaarne [[konstitutsiooniline monarhia]]. Riigipea on päritava võimuga suurhertsog, kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostab valitsus, mida juhib peaminister. <ref>[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/luxembourg_et Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.]</ref>
 
[[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele Saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab 5 aastat. [[2013]] toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei 23, Luksemburgi Sotsialistlik Töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised 6, alternatiivne demokraatlik reformi parteireformipartei 3 ja vasakpoolsed 2 kohta Saadikutekojas.
 
Riigi esimene [[põhiseadus]] sätestati [[1842]]. Praegune põhiseadus kehtib [[1868]]. Riigi kõrgeim kohtuorgan on kõrgem justiitskohus.
[[1985]]. aastast on [[letseburgi keel]] (''lëtzebuergesch'') ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on veel saksa ja [[prantsuse keel]].
 
Luksemburgis määratletakse rahvust [[kodakondsus]]e aluseljärgi. 1. jaanuari 2017 seisuga olid 309 200 elanikku Luksemburgi, 96 800 [[Portugal]]i, 44 300 [[Prantsusmaa]], 21 300 [[Itaalia]] ja 20 000 Belgia kodakondsusega. <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableView.aspx Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]</ref>
 
Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel (2000):<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/lu.html The World Factbook]. CIA, vaadatud 23.01.2011.</ref>
Riigi relvastusse kuuluvad: <ref>[http://www.armee.lu/materiel/armement Luksemburgi armee relvastus.]</ref>
* ATF Dingo 2 [[jalaväesoomuk]]id,
* Obusier' kahurid;
* Mitrailleuse .50 M2 HB ja MAG [[kuulipilduja]]d;
* Minimi S.P.W. ja Steyr AUG HB kergekuulipildujad;
Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust mainiti esmakordselt [[963]], kui krahv [[Siegfried (Luksemburgi krahv)|Siegfried]] omandas selle [[Trier]]i Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand [[Konrad I (Luksemburg)|Konrad I]] ([[1059]]–[[1086]]) oli esimene, kes kutsus end "Luksemburgi krahviks". Tema poeg [[Heinrich III (Luksemburg)|Heinrich III]] (1086–[[1096]]) oli esimene krahv, kes teadaolevalt rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.
 
PealePärast krahv [[Konrad II (Luksemburg)|Konrad II]] surma [[1136]] pärijateta hääbus Ardennide dünastia ja krahvkond läks [[Saksa-Rooma keiser]] [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] käsul Konradi emapoolsele nõole, [[Heinrich Pime]]dale [[Namuri dünastia]]st. Heinrichi tütar [[Ermesinde]] abiellus esmalt Bar'i krahvi [[Theobald I]]-ga ja seejärel [[Walram III]]-ga [[Limburg-Arloni dünastia]]st.
 
=== Luksemburgi hertsogkond ===
Luksemburgis kohtuvad prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.
 
Riigi vanimad asustusjäljed on [[keldid|keltide]] asulakohal [[Titelberg]]is. [[Echternach]]is asuvad suurima rooma villa varemed, mis on leitud [[Alpid]]est põhjapoolpõhja pool. Mameris asuvad rooma [[termid]]e varemed ja [[Goeblange]]s villa varemed.
 
[[11. sajand]]il rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantsemimposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv [[kabel]] on üks paremaid [[romaani stiil]]i näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. [[1573]] rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
[[File:Marc_Girardelli.JPG|thumb|250px| Mäesuusataja [[Marc Girardelli]] on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt]]
Echternachi klooster on vanim säilinud [[anglosaksid|anglosaksi]] [[klooster]] Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.