Hans Anton Schultz: erinevus redaktsioonide vahel

[[Oskar Loorits]] on teda iseloomustanud järgmiselt: "ta on oskamatult räpakas ja ajuti otse närvlikult tujukas, ülihõlpsasti süttiv ja ärrituv, vaimustuse kõrgelt harjalt kauhti silmapilkselt ahastuse karidelle kukkuv ja ja pettumuse-pessimismi purunev. Ei mõistuse tasakaalustavat süstemaatsust, ei loogikat, enesekriitikat ega järjekindlust selle mehe iseloomu pole sadestund, seda enam aga siia on kuhjund õhulosside lapselikkust ja härdameelset hellust, fantseeringut ja otse avasilmi unelemist, igatsemist ja tundeid, tunge, kirgi kuni endaunustuse ja eksaltatsioonini kas või kõige tüütavamas argielu proosas<ref>Oskar Loorits. Meie, eestlased. Ilmamaa, Tartu 2000, lk. 354.</ref>."