Igaüheõigus: erinevus redaktsioonide vahel

Kõiki inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi, mis eriti [[Põhjamaad]]es tuginevad ajalooliselt väljakujunenud tavadele, ei ole tihti otseselt [[seadus|seaduses]]tes kirjeldatud.

Eesti keskkonnaseaduse üldosa <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/Ke%C3%9CS Keskkonnaseadustiku üldosa seadus] ( jõustumine 01.08.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.08.2017) 4. peatükk, 2. jagu Õigus kasutada võõrast maatükki ja veekogu (vaadatud 4.04.2015)</ref> võtab siiski kokku looduses liikuja põhilised õigused ja kohustused, mis varem olid välja toodud erinevates õigusaktides. Seadus püüab täpsemalt selgitada konflikte põhjustanud olukordi ja ühtlustada reegleid.<ref>[http://www.envir.ee/et/uudised/uuendatud-igauheoigus-teeb-looduses-liikumise-reeglid-selgemaks Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks. Keskkonnaministeerium. (vaadatud 4.04.2015)]</ref> Keskkonnahariduslikult on seaduse sisu kokku võetud trükises "IGAÜHEÕIGUSIgaüheõigus EESTISEestis".<ref>[https://www.eesti.ee/est/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus IGAÜHEÕIGUS EESTIS] (vaadatud 01. mai 2017)</ref>

Looduses liikumisel tuleb arvestada, et kohalikke elanikke ja elustikku ei tohi häirida ega maaomanikule kahju tekitada. Samas peab maaomanik oma keelu selgelt väljendama (milleks ei loeta ainult teavitavat silti "Eramaa", vaid peab olema ka selge keeld ja telefoni number, et omanikult luba küsida). Kallasrajal, avalikul veekogul ja avalikul teel liikumist takistada ei tohi (ka mitte maaomaniku koerte või koduloomade tõttu). Liikumine ei ole lubatud põldudel, istandikes ja mesilas ning maakodu vahetus läheduses (100-200100–200 m). Suuremate rahvakogunemiste jaoks tuleb taotleda maaomaniku (vajadusel ka kohaliku omavalitsuse) luba.

Avalikke teid ja riigimetsa rajatud sihte võib vabalt kasutada. Vastava tähistusega erateid võib kasutada omaniku loal. Juurdepääsu ei tohi takistada eramaadel paiknevatele muinsus- ja looduskaitseobjektidele, supluskohtadele, purretele tavakohastel jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbuliku veega allikatele.

===Telkimine ja tule tegeminetuletegemine===

Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on vaja luba. Riigimetsas sobib peatuda vastaval laagriplatsil, eramaal tuleb luba küsida ka siis, kui lõkkease on olemas -– see ei pruugi olla üldkasutatav. Eriti lõkke tegemisel tuleb lähtuda tervest mõistusest -– turbapinnasel ja kuival ajal ei ole see mõistlik või lubatud, lõkkematerjaliks korjatakse mahalangenud oksi, tuli ei tohi levida.

Korjata võib metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaistelooduskaitse all. Piiratud ja tähistatud eramaal on selleks vaja omaniku luba. Tehniline toore (pilliroog, pajuoksad jms), puude langetamine ja jahipidamine ei kuulu igaüheõiguse alla.

Looduses liikumine on kõigile prii, kuid kui on tehtud kulutusi loodusandide saagikuse suurendamiseks, muinsus- või looduskaitseobjektide säilitamiseks vms, võib omanik kehtestada külastusmaksu. Kui kinnine supelrand on tasuline, peab kallasrada siiski olema vabalt kasutatav olema.

== Kasutatud kirjandusKirjandus ==