Materjaliteadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Stsheat.jpg|pisi|Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest [[atmosfäär]]i sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni.]]
[[Pilt:AAC bubbles vol 3.jpg|pisi|Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. [[Mullbetoon]]i kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis.]]
'''Materjaliteadus''' on [[interdistsiplinaarsus|interdistsiplinaarne]] [[teadusharu]], mis kombineerib [[keemia]]t, [[füüsika]]t ja [[inseneriteadus]]t. Materjaliteaduse eesmärk on uurida [[materjal]]e ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjaliteadust rakendatakse [[elektroonika]]s, [[infotehnoloogia]]s, [[energeetika]]s, [[meditsiin]]is, [[ehitusteadus]]es ja mujal.
Materjaliteaduse eesmärk ei ole juhuslikult otsida ja avastada uusi materjale ning siis nende omadusi kasutada. Üritatakse õppida materjale mõistma ja seeläbi disainida uusi materjale, mille omadused vastaksid mingi konkreetse rakenduse vajadustele.<ref name="callister6" />
Materjaliteadus kui eraldiseisev teadusharu kujunes välja [[20. sajand]]i jooksul, saades tihti alguse ülikoolide [[metallurgia]] osakondadest. Materjaliteadus on viimastel aastakümnetel muutunud eriti tähtsaks, sest mitmete teoreetiliselt väljamõeldud tehniliste rakenduste jaoks pole sobivaid materjale ([[ülijuhtivus|ülijuhid]], [[kosmoselift]]).<ref name="callister6" />▼
▲Materjaliteadus kui eraldiseisev teadusharu kujunes välja [[20. sajand]]i jooksul, saades tihti alguse ülikoolide [[metallurgia]] osakondadest
== Ajalugu ==
8. rida ⟶ 13. rida:
Enne 1960. aastaid ja mõnikord veel aastakümneid hiljem, tegeleti materjaliteadusega põhiliselt metallurgia osakondades, kuna 19. sajandil ja 20. sajandi alguses pandi suurt rõhku metallidele. Sellest ajast alates on tööpõld oluliselt laienenud ja tegeldakse igasuguste materjaliklassidega: keraamika, [[polümeerid]], pooljuhid, magnetilised materjalid, meditsiinilised [[implantaat|implantaadid]] ja biomaterjalid.<ref name="shack" />
▲Materjaliteaduse eesmärk ei ole juhuslikult otsida ja avastada uusi materjale ning siis nende omadusi kasutada. Üritatakse õppida materjale mõistma ja seeläbi disainida uusi materjale, mille omadused vastaksid mingi konkreetse rakenduse vajadustele. Mitmete teoreetiliselt väljatöötatud rakenduste valmistamine jääb sobivate materjalide puudumise taha. Mitmed küsimused [[energeetika]]s seisavad sobivate materjalide puudumise taga. Näiteks tuumaenergeetika vajab paremaid materjale efektiivsemate kütuste ja reaktorite valmistamiseks ning jäätmete ohutumaks hoiustamiseks. Uusi materjale otsitakse efektiivsemate [[päikesepatarei]]de jaoks, vesinikkütuselementide valmistamiseks ja ülijuhtide valmistamiseks, mis võimaldaks elektrienergiat transportida oluliselt väiksemate kadudega.<ref name="callister6" />
== Põhilised materjaliklassid ==
| |||