Erinevus lehekülje "Uus-Meremaa" redaktsioonide vahel

Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse tihti ka üle 30 °C. Enamikes piirkondades jaotuvad sademed ühtlaselt terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemates piirkondades. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris.
 
Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. Seetõttu on kliima lääne-ida suunal kontrastsem kui põhja-lõuna suunal.
 
Läänepiirkondades on [[juuli keskmine õhutemperatuur]] umbes 10 °C, lõuna ja põhja vahel suurt erinevust ei ole. Tuulealustes idapiirkondades on külmem, näiteks [[Christchurch]]is on keskmine temperatuur 5 °C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15...20 °C, kõige põhjapoolsemates piirkondades pisut kõrgem.
[[2006]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli 22,9% rahvastikust sündinud välismaal.<ref name="UDERw" />
 
[[Sündimuse üldkordaja]] onoli 2011. aasta hinnangulaastal 13,68 [[promill]]i ja [[suremuse üldkordaja]] 7,15 promilli.<ref name="cia" />
 
86% rahvastikust elab linnades.<ref name="cia" />
Uus-Meremaa majandus on kõrgelt arenenud. [[SKT]] oli 2010. aastal 119,2 miljardit dollarit.<ref name="cia" />
 
2010. aastal oli SKT inimese kohta 28 722<ref name="a8zPv" /> , teistel andmetel 28 000 [[USA dollar]]it.<ref name="cia" /> Elustandardeid on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas [[inimarengu indeks]] (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal{{lisa viide}}.
 
Elustandardit on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas [[inimarengu indeks]] (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal{{lisa viide}}.
Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaast iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.{{lisa viide}}
 
Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-MeremaastMeremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.{{lisa viide}}
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. Aastal [[1973]] liitus Ühendkuningriik [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise [[majanduskriis]]ini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja [[Lääne-Euroopa]]s.
 
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. Aastal [[1973|1973.]] aastal liitus Ühendkuningriik [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise [[majanduskriis]]ini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja [[Lääne-Euroopa]]s.
 
2010. aastal oli [[töötuse määr]] 6,5%.<ref name="cia" />
Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse tavaliselt kui “pika valge pilve maa”. Legendi järgi sai ta oma nime, kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid.
 
Umbes aastal 1500 rändas grupp maoore Uus-Meremaalt ligikaudu 800 km kaugusel paiknevatele [[Chathami saared|Chathami saartele]], kus kujunes välja [[morioorid|moriori]] kultuur.<ref name="Moriori" />
 
Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumideks, mida nimetati “rohedeks” ja mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). [[Maoorid]] kohanesid nende troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde [[moa]]sid, mis peagi välja surid. Nad näitasid üles suurt nupukust, kohandades oma troopilise põllumajanduse tehnoloogiat selles mõõdukas kliimas, edukalt kultiveerides edukalt [[taro]]t, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju teisi taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on [[Banksi poolsaar]]e lõuna saartel. Kui põhjas oli neid taimi väga kerge kasvatada, siis lõunas Lõunasaarel olid need sooja kliima taimed ebapraktilised. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.
 
Teadaolevalt tõi esimesed eurooplased Uus-Meremaale [[Abel Tasman]], kes seilas mööda[[1642]]. läänerannikutaastal Lõunamööda Lõunasaare ja PõhjaPõhjasaare saartel [[1642]]läänerannikut. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast, mida [[Jacob Le Maire]] nägi Tšiili rannikul aastal [[1616]]. aastal. Nimetus "riigistatud maa" tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna [[Zeeland]] järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui [[Hendrik Brouwer]] 1643. aastal tõestas, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten [[James Cook]] nimetas selle saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas omasaarte ulatuslikke vaatlusi saartest 1769. aastal, muutes selleneed Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780. aastate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. [[Musket]]ide ettevõtluskaubandus iwide (Maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu Maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine, kuid pingeline suguharudevaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide sõda, mis lõppes alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud.
 
Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. [[1834]]. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis [[Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioon|Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioonini]]. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkasidjätkas musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks jaanuaris 1840. aasta jaanuaris Kuningliku TeadeandeniTeadaandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta “tino rangatiratanga” kui vastutasuks loovutatakse “kawanatanga”, mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastastaastatel 1845 kuni aastani 1975. 1975. aasta Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja morioorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet.
 
[[Pilt:VonTempsky's death cropped.jpg|thumb|left|Gustavus von Tempsky "Taranaki Sõdade vaieldav õnnetus Uus-Meremaa maade sõja ajal]]
Uus-Meremaad administreeriti [[Lõuna-Walesi koloonia]] osana ja sellest sai eraldi koloonia novembris 1840. aasta novembris. Esimeseks pealinnaks olisai Okiato või vana Russell Saarte lahes, kuid peagi kolis seepealinn Aucklandi. Euroopa kolonistide asustus kulges kiiremini kui keegi oodata oskas ja peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. Aastal 1852. aastal loodi uusasunike populatsioonile omavalitsused. Poliitilised mured tekkisid seoses kulla leidmisega aastal 1861. aastal [[Otago]] keskosas, millest Lõuna saared tahtsid luua eraldi koloonia, nii siis 1865. aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk Wellingtoni. Uus-Meremaa osales Põhiseaduse koostamisel Sydneys märtsis 1891. aasta märtsis koos Austraalia kolooniatega. See oli määratlemaks potentsiaalset konstitutsiooni, esitatud Austraalia föderatsioonidele, kõikides Austraalia kolooniates. Pärast seda konventsiooni loobus Uus-Meremaa mõttest liituda Austraalia föderatsiooniga.
 
Aastal 1893. aastal sai Uus-Meremaast esimene riik maailmas, kus anti naistele valimisõigus, siiski said naised osaleda valimistel alles aastal [[1919]]. aastal.
 
Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril [[1907]]. Täieliku iseseisvuse andis Suurbritannia parlament [[1931]]. aastal Westminsteri statuudiga, mille Uus-Meremaa parlament võttis omaks alles 1947. Sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne [[konstitutsiooniline monarhia]] Rahvaste Ühenduses.
 
Uus-Meremaa oli üks esimesi, kes koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga liitus liitlasvägedega [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kui kuulutati sõda Saksamaale 3. septembril 1939. aastal pärast sakslaste tungimist [[Poola]]sse. Uus-Meremaa maaväed võitlesid [[Põhja-Aafrika]]s, [[Kreeka]]s, [[Kreeta]]l, [[Itaalia]]s ja Vaiksel ookeanil. Samuti võtsid sõjast osa Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi.
 
[[1951]]. aastal sõlmisid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA ametliku [[ANZUS]] leppe, mis kuulutas nad liitlasteks. [[1985]]. aastal kuulutas Uus-Meremaa iseennast tuumavabaks tsooniks. Selle tulemusena ei saanud USA sõjalaevad siseneda Uus-Meremaa vetesse ilma deklareerimata, kas neil on pardal [[tuumalõhkepea|tuumalõhkepäid]] või [[tuumakütus]]t. Selline asi oli vastuolus USA poliitikaga, kuna nende laevad olid automaatselt Uus-Meremaal seadusega keelustatud. USA katkestas oma seotuse ANZUS-i leppega ja ka oma kohustused Uus-Meremaa suhtes.
60

muudatust